JUHTKIRI ⟩ Magnetitehas kui Ida-Viru uue hingamise pöördepunkt

Kahe aasta pärast valmiva Narva magnetitehase makett. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kolmapäeval piduliku tseremooniaga startinud Narva magnetitehase ehitusel on kaalukas mõju Ida-Virumaa eluolule uue arengu käimatõmbamisel.

400 uut töökohta, kus keskmine palk ei tohiks väljakäidud vekslite põhjal jääda alla Eesti keskmisele, on juba iseenesest väga suure ja positiivse mõjuga nii piirkonna tööhõivele, inimeste heaolule kui ka kohaliku omavalitsuse tuludele.

Sellise ulatusega majanduse edulugusid ei ole Ida-Virumaal viimase viie-kuue aasta jooksul olnud. Pigem on tulnud järjest negatiivseid teateid. Olgu põhjusteks suurkoondamised kaevandustes ja elektrijaamades kliimapoliitika tagajärjel või tagasilöögid logistikas, turismis ja teistes valdkondades, mis on tulenenud nii koroonaajast kui ka Venemaa kallaletungist Ukrainale. Selle tagajärjel on Ida-Virumaa jätkuvalt riigi suurima tööpuudusega piirkond.

Magnetitehase rajamine võiks olla pöördepunktiks, kus maakonna majanduslik allakäik pöördub tõusule. Oluline on seegi, et tehas sünnib õiglase ülemineku fondi toetusel, mis näitab, et sellest fondist on abi. Loodetavasti saavad magnetitehase eeskujul lähiajal toetust veel mitmed suured ettevõtmised ja neid asutakse ellu viima.

Õigus on ka nendel, kes ütlevad, et majandusliku murrangu saavutamiseks Ida-Virumaal on selliseid ettevõtmisi nagu magnetitehas vaja kümneid. Ja lisaks on selge, et tulemusi, kuni need uued ettevõtted tegutsema hakkavad, tuleb oodata veel mitu aastat.