Eesti on üks Euroopa karurikkamaid riike

Karud rajakaameras. Foto: Keskkonnaagentuur

Keskkonnaamet määras tänavu karude esmaseks küttimislimiidiks 96 looma. See on ligikaudu 10% karude arvukusest ning lähedal aastasele juurdekasvule.

"Pindala arvesse võttes on Eesti üks karurikkamaid riike põhjamaades kui mitte kogu Euroopas,” ütles keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk. "Näiteks on seitse korda suurema pindalaga Soomes vaid kaks korda rohkem karusid. Läbimõeldud küttimise korralduse tulemusel on karude levik Eestis laienenud nii lääne kui lõuna suunas ning karu populatsioon kinnitab järjest tugevamalt kanda ka Lätis. Kokkuvõttes võib öelda, et karudel läheb väga hästi."

Enim pesakondi sündis Virumaal

Keskkonnaagentuuri seirearuande järgi elas Eestis 2022. aastal 900 – 950 karu ning viimased 15 aastat on karude arvukus ja levik olnud kasvutrendis.

Sama-aastaste poegadega emakarusid oli mullu 96, mis on siiani suurim arv. Maakondadest sündis enim pesakondi – 17 – Ida-Virumaal, järgnes Lääne-Virumaa 14 pesakonnaga.

Viimasel aastakümnel on meie maakonnas arvukamate pesakondadega aastad olnud veel 2017 (16) ja 2020 (15 pesakonda).

Pesakondade arv viimasel aastakümnel. Foto: Keskkonnaagentuur

Karud ja inimesed kohtuvad sagedamini

Arvukuse tõusuga kaasnevad aga probleemid: karud tekitavad kahjustusi mesinikele ja põllupidajatele, inimestega kohtumiste sagedus on oluliselt kasvanud ning järjest sagedamini eksivad noored karud asulatesse. Kuni eelmise aastani kasvas pidevalt ka karude põhjustatud kahjujuhtumite hulk.

"Enamasti möödub inimese ja karu kohtumine rahumeelselt, kuid muret teeb see, kui palju on teateid kohtumistest väljaspool karude elupaiku - asulates või mujal kultuurmaastikel," rääkis Leelo Kukk.

See annab tema sõnul märku, et looduslikud elupaigad on hõivatud vanemate ligikaaslaste poolt ja noored karud otsivad elupaiku inimese vahetusse lähedusse.

“Iga sellise kohtumisega kasvab tõenäosus, et tekkida võib ohtlik olukord. Seega peame karude kaitsmise kõrval nende arvukust ka piirama," lausus Kukk.

Mõõdukas küttimine on hädavajalik

Karu on loodudirektiivi alusel rangelt kaitstav liik ning teda on lubatud küttida vaid erandkorras kahjude ärahoidmiseks ja ohutuse tagamiseks. Seda tingimusel, et teisi lahendusi pole ning säilib karude soodne seisund.

"Mõõdukas jahipidamine on üks osa konfliktide vältimiseks ja kiskjakahjude ärahoidmiseks vajalikest tegevustest. Samuti on mõõdukas küttimine oluline tegur karude inimpelglikkuse hoidmiseks, see on aga omakorda hädavajalik, et tagada elanike ohutus," selgitas Leelo Kukk.

Lisaks võetakse küttimismahtude määramisel arvesse kiskjakahju juhtumeid, kahjujuhtumite juures tarvitusele võetud ennetusmeetmeid ning huvirühmade ja kohalike jahindusnõukodade seisukohti.

Karujahi hooaeg algab 1. augustil ja kestab oktoobri lõpuni.

Ida-Virumaal tohib sel aastal küttida 15 karu.