RAHVAHÄÄLETUS ⟩ Südamega tehtud eurotegu edendab elu igas Eestimaa nurgas

Euroopa Liiduga liitumisest alates, pea 20 aasta jooksul on Eesti struktuurifondidest toetust saanud üle 40 000 projekti kokku ligi 7,6 miljardi euro eest. Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) korraldab sel puhul parimate ELi toetuste abil ellu viidud projektide konkursi. Nüüdseks on 140 konkursile esitatud projekti seast 30 välja valitud ja oma lemmikule saab hääle anda veebilehel www.eurotegu.ee.

RTK kutsus konkursi "Südamega tehtud eurotegu" ellu selleks, et tunnustada toetust saanud edulugusid. RTK kommunikatsioonispetsialist Brit Koppel rõõmustab, et inimestele on silma jäänud väga lai spekter europrojekte. "Konkurss aitab tähelepanu tuua ELi toetuste mõjule üle Eesti, aga samuti on tunnustuseks kõigile neile, kes toetuse saajatena on ellu viinud projekte, mis on Eestit arendanud ja paremaks paigaks teinud," ütleb ta.

Konkursile esitatud projektide seast valis žürii välja 30 projekti, mis pannakse rahvahääletusele. Nendest mitmed asuvad Ida-Virumaal.

Projektide valikul hinnati nende tunnetuslikku mõju ja olulisust konkreetsele valdkonnale, sihtrühmale, piirkonnale või kogukonnale. Projektid jagati maakondade ja valdkondade vahel ning viieliikmeline žürii selgitas hääletamise käigus välja need 30 paremat, mille vahel saab kuni 5. novembrini hääletada.

Foto: Erakogu

"Südamega tehtud euroteo" parimate projektide rahvahääletus

* Rahvahääletuseks valitud projektid leiad veebilehelt www.eurotegu.ee

* Rahvahääletus on avatud 16. oktoobrist kuni 5. novembrini 2023

* Kõigi hääletajate vahel loositakse välja:

2000eurone kinkekaart reisiks mõnda ELi liikmesriiki;

Euroopa Komisjoni Eesti esindusega 2024. aastal reis Brüsselisse, kus saab uudistada komisjoni ja europarlamendi tööd.

* Säravamaid eurotegijaid premeeritakse novembri lõpul toimuval tänuüritusel.

Foto: Reklaam

* Lisainfo kampaania kohta: [e-mail]

Fookuses on uued haridustemplid, muuseumid ja meditsiiniasutused

Konkursile jõudis väga palju haridus- ja sotsiaalvaldkonna projekte, aga ka kultuuri ja regionaalvaldkonna omi. “Kui kogu 2014-2020 toetusperioodi keskmes on olnud riigigümnaasiumite ehitamine üle Eesti, siis on loogiline, et haridusprojekte konkursile ka esitatakse. Need paistavad oma uute ja kaunite hoonetega lihtsalt tuhandetele inimestele silma,” tõdeb Koppel. Projekte oli kõigist haridustasanditest, alates lasteaiakohtade loomisest Viljandis kuni Tartu Ülikooli Delta keskuseni.

Sisutegevustest esitati projekte nii noortevaldkonnast kui 55+ vanuses inimeste ümberõppeprogrammideni, rääkimata suurest kutse- ja kõrghariduse arendamise reformist, mille maksumus perioodi vältel oli üle 27 miljoni euro. Koppel tunneb heameelt esitatud sotsiaalvaldkonna projektide üle, mis sageli välja ei paistagi. “Inimestele ju logokleepse otsaette ei pane, kuid ometi mõjutavad need projektid otseselt ja vahetult inimeste elu. Näiteks tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale, millest on kasu olnud kümnetele tuhandetele inimestele. Samuti 10-18 aastaste riskinoorte arenguprogramm SPIN või vanglast vabanenute jätkutugi, et aidata neid inimesi tagasi korralikule teele. Ka erihooldekodude reform, mille käigus aidati inimestel kombinaatide laadsetest hoonetest kodulähedastesse inimväärsematesse paikadesse kolida,” loetleb ta.

Kultuuri- ja regionaalarengu projektidest olid inimestele südamelähedased paljud muuseumid ja külastuskeskused, mis on aidanud arendada eri piirkondi Eestis – Proto avastuskeskusest Vastseliina piiskopilinnuseni ja Rakvere vallimäest Kalevipoja muuseumini. Promenaadid ja kauaoodatud kergliiklusteed on muutnud inimeste liikumisviise mitmes Eesti paigas. Korduvalt esitati konkursile hiljuti valminud Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimise projekt, mis on hea näide mõtteviisi muutusest, et linnaruum pole mõeldud ainult autodele.

Mõtteviisi muutusest räägivad ka keskkonnaprojektid, mille seas on nii põlevkivitehnoloogia rakendamine uutel eesmärkidel, ringmajanduse arendamine, Pärnu jõestiku elupaikade taastamine ja kalade rände soodustamine kui Tartu rattaringlus, mis märkimisväärselt tartlaste igapäevaelu muutnud. Inimestel ei jäänud märkamata suured objektidki: Tallinna-Tartu maantee uued 4-realised teelõigud ja Tartu Ülikooli Kliinikumi lastehaigla. Tervishoiuvaldkonnas oli kõige mahukam projekt, PERHi Y-korpus 33,4 miljoni eurose toetusega, kuigi esmatasandi tervisekeskused, mida toetusperioodil rajati üle viiekümne, olid suurema mõjuga just kohalikele piirkondadele.

Žürii hindas südamega tehtud euroteo panust inimeste hüvanguks

Konkursi žüriisse kuulusid ettevõtja Indrek Kasela, füüsik, teaduse populariseerija ja „Rakett 69“ saatejuht Aigar Vaigu, armastatud telenägu Keili Sükijainen, rahandusministeeriumi esindajana välisvahendite juht Triin Tomingas ning Riigi Tugiteenuste Keskuse esindajana toetuste rakendamise osakonna juhataja Tiina Sams.

Kasela tõdeb, et eurotoetused on nagu vabadus – märkame seda alles siis, kui seda pole. “Mis või kus oleks Eesti täna ilma meie ELi kaasriikide toeta? Kindlasti palju mahajäänum, vaesem ja rõõmutum. Tore, kui pannakse tähele head tegu. Teeme suure pai parimatele EL-i poolt toetatud projektidele ja hindame seda head, mida vabas ELi riigis elamine annab,” arvab ta.

“Olin mitmel juhul positiivselt üllatunud, et ohoo ka see projekt või asi on valminud eurorahade toel!

Keili Sükijainen.

Vaigu arvates on inimlik, et kui midagi on hästi tehtud, korras või toimib tõrgeteta, siis peame seda iseenesest mõistetavaks ega pööra sellele suuremat tähelepanu. “Samas need, kes selle taga seisavad ja vaeva on näinud, et kõik olekski päriselt hästi, tegelikult vajavad märkamist ja tunnustamist. Mul on hea meel, et selle kampaaniaga võtame teadlikult aja, et märgata ja tunnustada neid südamega tehtud eurotegusid,“ põhjendab ta konkursi olulisust.

Sükijainen on sündinud aastal, mil Eesti taasiseseisvus ning tajunud läbi elu positiivset mõju Eesti kuulumisest ELi. “Eriti noortele tähendab see palju – tänu avatud piiridele on palju laiemad võimalused õppimiseks, töötamiseks ja reisimiseks ning silmaringi avardamiseks,“ arvab ta. Sükijainen toob ühe lemmikkandidaadina esile “Septembris ei joo” kampaania. Talle meeldis, et sellel on ette näidata ka reaalsed tulemused, kuidas alkoholi tarvitamine on vähenenud.

“Olin mitmel juhul positiivselt üllatunud, et ohoo ka see projekt või asi on valminud eurorahade toel! Olgu see Tallinna-Tartu maantee oluline juurdeehitus, EMO töö lihtsustamine või eakate ümberõpe. Igaljuhul on eurotoetuste abil paranenud moel või teisel iga eestlase elu,” võtab Sükijainen teema kokku.

Konkursi võitjatele antakse autasud üle tänuüritusel, mis toimub 24. novembril.