:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2024/03/13/15942695t1h4177.jpg)
Tänase emakeelepäeva tähistamine sai alguse Sonda kooliõpetaja Meinhard Laksi artiklist, mis ilmus 18. jaanuaril 1995. aastal Põhjarannikus.
Emakeelepäeva tähistamine sai alguse Meinhardi Laksi artiklist Põhjarannikus
Tundes muret eesti keele säilimise pärast, tegi Meinhard Laks selles artiklis neli ettepanekut. Ta soovis muu hulgas, et täiustatud keeleseaduse toel propageeritaks eesti keele õiget kasutamist, et 1994. aastal Kadrinas avatud emakeelesammast populariseeritaks huviobjektina kirjasõna ja suveniiride kaudu ning Kadrinas korraldataks igal aastal keelealaste uurimistööde ja kirjandusliku omaloomingu ülevaatus.
Kuid lisaks sellele oli loetelus ettepanek nimetada Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev, 14. märts iga-aastaseks riiklikuks kauni emakeele päevaks, mida juba samal aastal koolides ja klubides tähistada. Laks hakkas koguma sellele ettepanekule toetajaid.
Mitteametlikult tähistati emakeelepäeva mõnel pool juba 1995. aastal, kuid ametlikult hakati seda tähistama alates 1996. aastast. Meinhard Laks innustas sihikindlalt poliitikuid, et nad teeksid 14. märtsi ka lipupäevaks. Selleks kulus mitu aastat, kuid 1999. aasta veebruaris kinnitas riigikogu üksmeelselt 14. märtsi riikliku tähtpäevana emakeelepäevaks.
2004. aasta märtsis Põhjarannikus ilmunud intervjuus Tiia Linnardile ütles Meinhard Laks, et oli nördinud, kui esimesel katsel oli emakeelepäev uute riiklike tähtpäevade eelnõust välja jäänud. "Ja kui ma siis 1998. aasta jaanuaris juhtusin lehest lugema teadet, et riigikogule on kinnitamiseks esitatud need ja need tähtpäevad ja pühad − loen ja loen ja loen ega leia sealt emakeelepäeva nime −, sain ma justkui kaikaga pähe. Paar kuud kogusin jõudu, siis võtsin kätte ja tegin viimase rünnaku ning võitsin," meenutas ta.
/nginx/o/2024/03/13/15942697t1h911a.jpg)