/nginx/o/2016/03/29/5207007t1h6d92.png)
/nginx/o/2024/05/06/16053420t1h1012.jpg)
Narva linnapea Jaan Toots naasis Tadžikistanist töölähetusest suveniirtaldrikute, halati ja tübeteikaga ning seal tärganud lootusega taaselustada Kreenholmi manufaktuuris puuvilla töötlemine.
Linnapea Jaan Toots veetis poole eelmisest nädalast Tadžikistani Vabariigis töölähetuses, mille eesmärk oli Narva ja Tadžikistani vaheliste majandussuhete arendamine. Tegelikkuses ilmutasid vastastikuse koostöö vastu huvi Tadžikistani valitsusstruktuurid ja eraettevõtted, seega esindas Narva linnajuht pigem nende huve.
Eestisse tagasi jõudes andis Toots pressikonverentsi, kus kinnitas, et veetis Dušanbest tulnud kutsel kaks ja pool päeva Tadžikistanis, et meelitada sealt uusi tootmisi Narva ning luua nõnda narvalastele uusi töökohti.
Linnapea märkis, et nägi kohapeal oma silmaga, et Tadžikistan on rikas riik, ent sealsed inimesed elavad meie mõõdupuu järgi vaeselt. Talle meeldis, et puu- ja köögiviljad on Tadžikistanis ökoloogliselt puhtad, kuid samas odavad.
Puuvill, marmor ja graniit
Töövisiidi üheks olulisemaks tulemuseks oli kohtumine Tadžikistani Vabariigi ekspordiagentuuri juhi Bahriddin Sirojiddinzodaga. Selle kohtumise raames arutati Tadžikistani Vabariigi kaubandusesinduse avamist Eestis kontoriga Narvas. Teine küsimus, mis samuti vastastikust huvi äratas, oli puuvillakiu võimalik eksport Eestisse ja selle edasine töötlemine Narvas.
Kui niisama kabinetis istuda, siis ei saagi midagi tehtud.
Jaan Toots
Toots kinnitas, et kavatseb juba järgmisel nädalal arutada Kreenholmi manufaktuuri rootslastest omanike esindajatega võimalust avada Kreenholmi väikesel tööstusalal tootmine. "Nad on huvitatud sellest, et toota oma kaupa Eestis, panna sellele Euroopa Liidu tempel ja minna valmis toodanguga Euroopa turule," selgitas ta.
Töövisiidi käigus sai Narva linnapea ka idee avada Narva tööstusaladel Tadžiki marmori ja graniidi töötlemiseks väiketootmine.
"Marmori ja graniidi tootmine Tadžikistanis on üsna suuremahuline. Esialgsetel andmetel on nende materjalide kui tooraine hind edasiseks töötlemiseks umbes kolm-neli korda odavam kui see, mida saavad pakkuda näiteks Euroopa eksportijad. Ja kui me kombineerime selle tingimuse sellega, et me otsime pidevalt ideid uuteks investeeringuteks linnas ja selle ümbruses, tehnoloogiapargi arendamiseks või tootmisrajatiste rajamiseks teistes naabruskonna piirkondades, siis võivad Tadžikistanist pärit graniit ja marmor saada oluliseks põhjuseks edasist koostööd arendada," kommenteeris ta.
Kas see on linnapea ülesanne?
Jaan Tootsi sõnul on Tadžikistani delegatsiooni vastuvisiit Narva plaanis mai lõpus või juunis. Külalised tutvuvad kohapeal vabade tootmispindadega, linnapea aga kavatseb enne eelseisvat kohtumist välja uurida, millised on võimalused avada Kreenholmi manufaktuuris puuvilla töötlemise tsehh. "Millestki peab ju alustama," sõnas ta palju aastaid suuremalt jaolt tühjalt seisnud manufaktuuri ruumide arendamise võimaluste kohta.
Põhjaranniku ajakirjanik tundis huvi, kas on ikka linnapea ülesanne sõita kaugesse riiki, et seal Eesti tööstusvõimekust reklaamida ning Eesti ja Tadžikistani eraettevõtjate vahelisi sidemeid arendada või peaks see jääma siiski EASi, IVIA jms organisatsioonide pärusmaaks. Selle peale vastas Toots, et senimaani ei paistnud keegi Tadžikistaniga tegelevat. "Kui niisama kabinetis istuda, siis ei saagi midagi tehtud," märkis ta.
Narva ekslinnapea Katri Raik on varem kriitiliselt märkinud, et talle on arusaamatu, mis kasu narvalastele sellest visiidist on.
"Loodan, et linnapea Jaan Toots õpib sellest rumalast loost ja edaspidi selliseid reise ei tee. Kindlasti ei ole Tadžikistan Eestile strateegiline partner," märkis Raik.