SUUR VIDEO ja PILDIGALERII ⟩ Võidupüha koondas Eesti Narva

Peetri platsi ümbrust palistasid sinimustvalgete lippudega inimesed, kes rivis sammujatele elaguhüüdeid hõikasid. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Võidupüha tähistamine Narvas pööras sel päeval suure osa Eesti pilgud piirilinna poole: ETV tõi otseülekandes kodudesse enam kui tuhande osalejaga paraadi Peetri platsil, aga nii nagu riigijuhid, võtsid veel paljud Eestimaa inimesed sel päeval ette teekonna Narva, et tähistada kohapeal üht Eesti ajaloo olulisemat tähtpäeva.

Sündmuse erakordsust rõhutas varahommikul Narva linnuse värskelt renoveeritud läänehoovis toimunud lipuheiskamise tseremoonial ka Narva linnapea Jaan Toots, kes meenutas, et viimati toimus üleriigiline võidupüha paraad Narvas 1996. aastal. "Meie riik ja rahvas seiab kindlalt üheskoos, vaatamata kõikidele väljakutsetele. Täna on ka päev, mil saame tänada ja austada kõiki neid, kes hoiavad meie riiki ja vabadust: meie kaitseväelasi, politseinikke, päästjaid, arste ja kõik teisi, kes iga päev annavad oma panuse, et meie elu oleks turvaline ja rahulik," ütles ta.

Eesti lipu heiskas kaitseliidu Narva malevkonna pealik Aleksandr Lupanov.

President Alar Karis ütles võidupüha kõnes Peetri platsil sõnad, mida meenutakse ilmselt veel palju aastaid hiljemgi: Narva ei ole hall ala, vaid sinimustvalge. Selle kinnituseks oli Peetri platsile ja selle lähedal asuvate tänavate äärde kogenenud tuhandeid narvalasi ja linna külalisi, kes tervitasid elaguhüüetega paraadil osalejaid. Pärast paraadi täitus Peetri plats huvilistega, kes said lähemalt uurida Eesti kaitseväe ja liitlaste tehnikat, suhelda eri riikide sõjaväelastega ja teha nendega koos pilti.

Kaitseliidu Viru maleva pealik Jaanus Ainsalu, kes tõi võidutule Garnisoni kalmistult Peetri platsile, ütles paraadi järel, et tal on võimas tunne. "Sõjamehetöös tuleb ka paraadi ja pidu pidada. See, mida me täna Narvas näitasime, oli hea üritus − meie mehed, naised ja noored said paraadiga kenasti hakkama."

Ainsalu sõnul oli sellel, et võidupüha paraad sel aastal Narvas toimus, väga märkimisväärne tähendus: "Anda sõnum Vene Föderatsioonile, et meiega ei jamata. Me oleme valmis."

Paraadi publiku lemmikuks olid päästeliidu kolonni kuulunud kaheksa päästekoera. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Peaminister Kaja Kallas ütles Garnisoni kalmistul kõneldes, et paraku ajalugu kordub vahel, justkui meelde tuletades mustemaid peatükke. "Mis õudne riik see on, mis läheb teisele riigile kallale? Mida me saame teha, et seda õudset olukorda lõpetada ja edaspidi ära hoida?" küsis ta ja tuletas meelde, kui oluline on jätkata Ukraina toetamist võitluses Venemaa kallaletungi vastu.

Ida-Virumaalt pärit regionaalminister Piret Hartman tunnistas, et alates sellest hetkest, kui president oma võidupüha kõnet Narva Peetri platsil alustas, oli tal pisar silmas. "Ma arvan, et olla täna Narvas on hoopis teistmoodi kui Tallinnas. Mul on väga hea meel, et väga palju rahvast on tulnud uudistama. Väga ilus paraad oli," sõnas ta.

Narva gümnaasiumi direktor Irene Käosaar ütles, et võidupühal on Narvas väga uhke ja pidulik tunne. "Siin tähistame meie jaoks tähtsat võidupüha ja oma vabaduse päeva. See on harras ja pidulik ning vastavalt tänasele ilmale päikeseline tunne."

Käosaar ütles, et nägi varahommikul linnuses lipuheiskamise tseremoonial palju gümnaasiuminoori ja värske vilistlane Alyona Laanemann pidas ka kõne. Tema põhisõnum oli, et minevikku tuleb austada, kuid ärgem unustagem elada olevikus.