/nginx/o/2019/01/02/11690386t1hb758.jpg)
/nginx/o/2019/01/17/11722559t1hed29.jpg)
Neljapäeval, täpselt sada aastat pärast seda, kui Utrial randus dessant, kes mängis olulist rolli Narva vabastamisel, startis kaugluurevõistlus Utria dessant.
Utria dessant vabastab taas kord Narva
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
17. jaanuaril, täpselt sada aastat pärast seda, kui Utria randa maabus dessant, alustasid 30 meeskonda teekonda Utria dessandi kaugluurevõistlusel.
Täpselt sama ajaga
Utria dessant sai alguse mitte rannalt, kuhu esimese võistluse ajal paigaldati mälestuskivi, vaid Viivikonna piirkonnast. Neljapäeva hilisõhtul startinud võistlejad, kelle hulgas on ka kaitseliidu Tallinna maleva naised, veedavad metsas kaks ööd.
Anto Eskola.
arhiiv
UTRIA DESSANT
Utria dessant oli Eesti Vabadussõja ajal 17.-19. jaanuarini 1919 toimunud suurim meredessantoperatsioon, kus Eesti poole väeosad, mis valdavalt koosnesid Soome vabatahtlikest, maabusid laevadelt Utria rannas Nõukogude vägede tagalas. Dessant oli Eesti vägedele edukas, luues eeldused Narva vabastamiseks 19. jaanuaril 1919 punavägede käest.
Dessantoperatsiooni juhtis kapten Johan Pitka, dessantrühmi juhtisid major Martin Ekström, staabikapten Karl Aleksander Paulus ja kapten Anto Nestori Eskola.
Kui Utria dessandi teeb tavaliselt keeruliseks ilm, siis sellel aastal tõotavad tingimused tulla head: neljapäevane sula läheb üle mõnekraadiseks külmaks. Lisaks on üle mitme aasta lund piisavalt, et vahemaid suuskadega läbida.
"Distants pole pikk, joonlauaga mõõtes 60 kilomeetrit, aga kontrollpunkte on tavapärasemast rohkem," rääkis Utria dessandi peakorraldaja, Erna seltsi president Meelis Rätsep, kelle sõnul on igas punktis võistlejaid ootamas ülesanded. Viimasena tuleb võistlejatel läbida takistusriba ja lõpujooks juba Narvas Kreenholmi juures. Sealsamas on ka võistluse finiš.
Narva vabastamise lahing
Võistlejate finišisse jõudmine võtab sama palju aega, kui kulus dessandiga Utrias maabunud Soome vabatahtlikel ja Eesti sõduritel Narva vallutamiseks täpselt sada aastat tagasi. Koht pole küll päris sama, kus peeti Narva eest viimane lahing, kuid raudteetamm, kus sada aastat tagasi olulised sündmused toimusid, asub sealt vähem kui kilomeetri kaugusel.
Sealsamas, kus laupäeva hommikul võistlejad finišeerivad, algab kell 14 Narva vabastamise lahingu taaslavastus. Lahing toimub rohealal, mis jääb Kreenholmi aia ning sõidutee vahele. Kokku läheb lahingusse 40 meest, kes kannavad sellele ajastule kohaseid rõivaid ja relvi. Lahingut peab sõjaajalooklubi Frontline, kelle liikmed mängivad nii taganevaid bolševikke kui ka nende vastu astuvaid Eesti sõdureid ning Soome vabatahtlikke.
Kokku kestab lahing kuni veerand tundi. "Kui inimesed kuulevad laske ja plahvatusi, ei maksa sellest ehmuda, tegemist on puhtalt imitatsiooniga, mis kurja ei tee," ütles Rätsep, kelle sõnul on kõik huvilised oodatud lahingut vaatama, aga ka lavastuse sõdurite riideid ja relvi uudistama. "Ainult auto tasuks kuhugi kaugemale parkida, sest kohapeal selleks palju ruumi pole," soovitas ta.
/nginx/o/2019/01/18/11722578t1h75df.jpg)
Toimub ka rahvasportlastele mõeldud Eskola poolmaraton
Kõrvuti traditsioonilise militaarvõistlusega Utria dessant toimub 19. jaanuaril ka poolmaratonipikkune rahvajooks Soome legendaarse vabatahtliku Anto Eskola auks, kes sai kuulsaks hulljulge jooksumarsiga Narvale.
Soomlasest kapten Anto Eskola juhtis 100 aastat tagasi oma vägede lahinguteed Udria rannast Narva vabastama linna bolševike käest. Sama distantsi joostakse ka 19. jaanuaril toimuval esimesel Eskola jooksul, mille korraldab Soome saatkond Eestis koos Ida-Viru spordiaktivistide Aet Kiisla ja Anton Pratkunasega. Selle jooksuga soovib saatkond avaldada austust kõigile 3700 Eesti Vabadussõjas võidelnud Soome vabatahtlikule.
Soome saatkonna pressinõunik Hannele Valkeeniemi on rääkinud Põhjarannikule, et kui tavaliselt korraldatakse tähtpäevade tähistamiseks ajalooseminare, siis tulevad sinna aastast aastasse kokku enamasti inimesed, kes teavad sellest sündmusest või ajaloolisest tegelasest niigi kõike.
"Nüüd tekkis mõte, et jooksu korraldamisega saavad ehk Anto Eskolast teada ka need inimesed, kes pole temast varem midagi kuulnudki. On paras juhus, et see marsruut, mille tema 100 aastat tagasi läbis, pidades mitmeid raskeid lahinguid, on just poolmaratonipikkune," sõnas Hannele Valkeeniemi, lisades, et nagu sada aastat tagasigi on ilm kahtlemata jooksjatele ebameeldiv, kuid huumoriga öeldes on seekordsetel jooksjatel selle võrra lihtsam, et neil pole vaja teekonnal lahinguid pidada.
Vaata Jaak Eelmetsa filmi 2015. aastal toimunud Utria dessandist: