Kohtla-Järve tahab laguneva ajaloolise koolimaja riigile loovutada

Kohtla-Järve vanalinnas asuv koolihoone oli viimati koolimajana kasutuses 1980. aastate algul. Hiljem on seal olnud erinevaid asutusi alates spordikoolist kuni politseikoolini, kuid praeguseks on see juba aastaid tühjalt seisnud ning kohati ka ohtlikuks muutunud. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Kohtla-Järve linn plaanib riigile üle anda vanalinnas Spordi tänavas asuva koolimaja, kuna õiget otstarvet pole suudetud hoonele leida ning raha selle nõuetekohaseks renoveerimiseks pole. Veel aasta tagasi mängiti mõttega kolida sellesse majja ümber Kohtla-Järve linnavalitsus.

Kohtla-Järve linnapea Henri Kaselo ütles, et tegemist on amortiseerunud ja kuluka varaga, millele laieneb muinsuskaitseseadus ning mida Kohtla-Järve linn ülesannete täitmiseks ei vaja. Selle vara konserveerimine nõuab lähiaastatel lisainvesteeringuid, mille tegemine ei ole otstarbekas, seetõttu kavatseb linn anda selle kinnisasja riigile üle.

Renoveerimine maksab 20 miljonit

Kaselo ütles, et koolimaja renoveerimine nii, et muinsuskaitse sellega ka rahule jääks, maksaks 20 miljonit eurot. "Kui arvestada, et Kohtla-Järve eelarves on omatulu umbes 58 miljonit eurot, siis see oleks ebareaalne, sel juhul ei saaks linn muud midagi teha," sõnas ta, lisades, et kui riik ei leia 3 miljonit eurot Narva Aleksandri kiriku remondiks, siis kuidas peaks ta leidma sellist summat.

Samas võimaldab seadus veel aasta otsa omavalitsustel ebavajalikku kinnisvara riigile üle anda. "Tuleb see ajaaken ära kasutada, sest me ei suuda seda hoonet ise korda teha," sõnas linnapea. Kaselo lisas, et vähehaaval on linn hoone säilitamisse ikka panustanud, näiteks 5000 eurot katuse remonti. "Aga torn on juba täiesti varisemisohtlik." Ta meenutas, et linn on varem seda ajaloolist hoonet pakkunud riigile ka näiteks riigigümnaasiumiks ja põhikooliks, kuid ikka on leitud, et mõistlikum on ehitada uued koolimajad.

Linnapea sõnul ei saa ka erinevatest fondidest toetust küsida lagunevate hoonete renoveerimiseks, vaid ikka uute ehitamiseks. "Meil on ka muinsukaitsereeglid nii karmid, et need ei soodusta kuidagi kultuuripärandi säilitamist. Näiteks võiks ju minna seda teed, et vanast ajaloolisest objektist midagi osaliseltki säilitada, nagu näiteks Belgias on, aga meie nõuded ei luba seda ja seetõttu kaob ka ajalugu," rääkis Kaselo.

Plaanis Stalkeri teemapark

Seni aga plaanib Kohtla-Järve linn selles Spordi tänav 2 asuvas hoones arendada Stalkeri teemaparki, milliseid on üle Eesti loodud juba mitmeid.

Filmilavastaja Andrei Tarkovski ulmefilmist inspireeritud teemaparkides eksponeeritakse kaasaegset kunsti, mida on mujal Eestis keeruline säilitada ja väärikalt publiku ette tuua.

Stalkeri teemaparke on kunstnikud rajanud mahajäetud ja lagunenud tööstushoonetesse mitmel pool üle Eesti ning Kreenholmi manufaktuuri kudumivabrikust sai teemaparkide idapoolseim värav või portaal. Ida-Virumaal tegutseb üks selline teemapark Narva Kreenholmi endises kudumisvabrikus, kus eksponeeritakse suuremõõtmelisi kunstiteoseid, mida tavalistel näitusepindadel on raske hoida ja eksponeerida.

Kohtla-Järve tahab Spordi 2 asuvasse majja aga teha Paul Keresega seotud installatsiooni suurte malenuppudega. Samasse projekti tahetakse kaasata ka Kohtla-Järve endine lastekodu hoone, mis aastaid kasutuseta seisab.

"Isegi kui anname selle endise koolimaja hoone riigile üle, siis loodame, et kui riigil mingit paremat ideed sellega pole, saame seda Stalkeri teemapargina edasi kasutada," arvas linnapea.

Tema sõnul pole ka mõtet loota, et praegusel ajal võiks keegi erainvestor sellest hoonest huvitatud olla. "Unistada, et mõni eraettevõte teeb sinna näiteks spaa, oleks naiivne lootus," sõnas Kaselo.

Kehtiv seadus võimaldab praegu omavalitsustele mittevajalikku kinnisvara riigile üle anda lihtsalt. Omavalitsus vormistab notari juures tehingu ning riigi kui tulevase omaniku nõusolekut selleks küsida ei tule. Riik saabki vara omanikuks ja peab hakkama kandma kulusid. Esimene pretsedent oli 2017. aastal, mil Kohtla-Järve linn andis riigile üle 30 ebavajalikku ja halvas seisus korterit. Suur osa riigile loovutatud korteritest asuvad Kohtla-Järvel, aga loovutatud on ka teistes kahaneva rahvastikuga piirkondades asuvaid eluruume. Loovutajad on nii omavalitsused, eraisikud, ettevõtted kui ka korteriühistud.

Edaspidi hakkab aga kehtima seadusemuudatus, mille järgi ebavajalikku vara nii lihtsalt riigile loovutada enam ei saa.

Linnavalitsus kaalus vanasse koolimajja kolimist

Veel eelmise aasta kevadel tekkis Kohtla-Järve linnavalitsusel idee vanalinnas asuvasse koolimajja linna juhtimine üle kolida. Kohtla-Järve linnapea Henri Kaselo ütles siis, et esialgu on see vaid mõte. "Kuid see võimaldaks päästa selle ajaloolise hoone ja anda talle uue sisu," ütles ta.

Kaselo sõnul on vanas koolimajas kõige kriitilisemas seisus puittaladele ehitatud torn, mis tuleb ilmselt lammutada ja uuesti üles ehitada. "Kuid ülejäänud hoone konstruktsioonid on teadaolevalt heas seisus."

1939. aastal Anton Soansi projekti järgi valminud koolimaja on küll muinsuskaitse all, kuid selle seisund halveneb iga aastaga ja selle maja päästmise konkreetset plaani praegu pole.

Viimati tegutses selle maja spordisaalis veel võimlemisklubi, kes aga kolis sealt mõned aastad tagasi valminud Wiru spordikeskusesse. Samas hoones tegutses ka hostel, kus praegugi on veel voodid alles, aga põrandatel ka jäljed lõhkenud radiaatoritest välja voolanud mustast vedelikust.

2022. aastal kaalus kultuuriministeerium sellesse majja loomekeskuse rajamist. Tollane kultuuriminister Piret Hartman meenutas, et see langes siiski päevakorrast, kui otsustati multimeedia- ja filmilinnak rajada Jõhvi äriparki.