Sebe läheb Ida-Viru ühistranspordikeskuse vastu kohtusse

Tasuta ühistranspordi tulek võttis Sebelt võimaluse kulutusi piletimüügi kasvuga katta.

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

AS Sebe kaebab kohtusse Ida-Viru ühistranspordikeskuse, kellega sõlmitud lepingut peab maanteeamet õigustühiseks.

AS Sebe teatas, et pöördub kohtusse, leidmaks lahendust vaidlusele Ida-Virumaa kohaliku bussiliikluse opereerimise lepingu üle.

Põhjenduseks tuuakse, et tasuta ühistranspordi tulekuga sattus AS Sebe Ida-Virumaal oma teistest vedajatest erineva lepinguga halli tsooni: "Leping, mille alusel on ettevõte kohalikku bussiliiklust juba kuus aastat opereerinud, ei sobitunud enam tasuta ühistranspordi tingimustesse. On otsitud kompromissi, kuid mõistlikku kokkulepet uutes tingimustes kohaliku bussiliikluse opereerimise jätkamiseks ei ole õnnestunud saavutada."

Suurem piletitulu maksis kätte

"Oli üks periood, kui avalikus liiniveos sõlmiti lepinguid selliselt, et tavapäraselt pakkumiste aluseks olevale kilomeetri maksumusele lisandus ületatud omatulust 50 protsenti vedajale. Omatulu oli lepingutes määratud, see oli piletitulu pluss kohalike omavalitsuste rahastamine. Kui vedaja suutis lepingus määratud kilomeetri hinda ületada, sai ta ületatud summast 50 protsenti endale," selgitas ASi Sebe juhatuse liige Malle Raud.

Maanteeamet ei saa seda lepingut täita, sest siis võtaksid nad vastutuse, et nii ongi õige arvutada − aga ükski seadus seda ei sätesta.

ASi Sebe juhatuse liige Malle Raud 

Selline leping innustas vedajaid rohkem sõitjaid vedama ja piletitulu korjama, teisisõnu head teenust pakkuma. Samas olid ka vedaja tulud kooskõlas busside kõrgemast täitumusest tulenevate kuludega.

Raud ei tea Ida-Virumaal ega mujalgi peale Sebe oma ühtegi teist lepingut, kus vedaja oleks seda piletitulu ületanud.

"Meile on liine juurde tulnud, sõitjaid samuti; panustasime ka ise, et inimestel ei oleks ebamugav meie bussidega sõita," pakkus ta põhjuseks, miks Sebel hästi läks.

Üleminek tasuta ühistranspordile pani aga Sebe eelnevast tulenevalt hoopis teise olukorda.

"Teised firmad, kelle piletitulu allapoole määra jäi, pidid alasaadud osa riigiga jagama ehk siis osa sellest kattis riik; uutes tingimustes maksti neile kogu kilomeetri maksumus välja ja nad kõik võitsid. Meile midagi juurde ei maksta, vaatamata lisandunud sõitjate voole ja kuludele."

Raua sõnul on kompromissi mitmel moel otsitud, pakutud välja, et lisarahastamise aluseks võiks võtta sõitjate arvu kasvu.

"Kütuse- ja remondikulud on väga palju kasvanud," märkis ta. "Ma ei räägi kütuse hinna tõusust, vaid koguselisest kasvust, mida ei olnud võimalik hankele minnes ette näha."

Leping on ja ei ole ka

Juunis sõlmis Ida-Viru ühistranspordikeskus uutest tingimustest tulenevalt Sebega uue lepingu, millega aga maanteeamet sugugi rahul ei olnud, nimetades seda õigustühiseks.

"Selle lepingu järgi peaks maanteeamet sõitjate voo suurenemisest vedajale tekkivat kulude kasvu kompenseerima," ütles Malle Raud.

Maanteeameti väitel oli jutt 1,5 miljonist eurost, ühistranspordikeskus räägib viis korda väiksemast summast, Sebe summat ei nimeta.

"Ükski seadus seda ei reguleeri. Võtsime aluseks 2017. aasta andmed ja pakkusime erisuguseid kompromissivõimalusi. Seda, et sõitjate arv kahekordistub, ei osanud siis muidugi keegi arvata."

Ühest küljest on muudetud leping olemas, teisalt maanteeamet seda ei tunnista ja pole Sebele sentigi lisaks maksnud. Kes ja kas seda lepingut tühistada saab, see saab kohtuvaidluse üheks teemaks.

"Maanteeamet ei saa seda lepingut täita, sest siis võtaksid nad vastutuse, et nii ongi õige arvutada − aga ükski seadus seda ei sätesta, see ongi see hall tsoon, milles on vaja selgust saada."

Sebe lepinguperiood lõpeb tuleva aasta jaanuariga. Raud kinnitas, selle aja suudab Sebe veel vastu pidada.

Täpsemalt räägitakse konflikti tagamaadest teisipäeval toimuval pressikonverentsil.

Tagasi üles