:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2025/06/03/16891373t1h5769.jpg)
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras allkirjastas räimekvoodi ammendumise tõttu käskkirja, mille kohaselt peatatakse tänasest Ida-Virumaal kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel toimuv räimepüük. Samuti peatatakse kalapüük kastmõrdadega.
Terrase sõnul on väga oluline kaitsta Eesti kalavarusid. "Panen Ida-Viru kaluritele südamele, et nad lõpetaksid räimepüügi kohe ning tühjendaksid oma püügivahendid," ütles minister.
Kalanduspoliitika osakonna juhataja Sigmar Suu sõnul on räimekvoot tänavu varasemast oluliselt suurem, mis on tinginud ka pikema püügihooaja.
Vabariigi valitsuse määruse kohaselt on lubatud tänavu kaluri kalapüügiloa alusel räime püüda 1069,62 tonni. Sellest 769,62 tonni täitumisel võib räime püüda individuaalselt veel Harjumaal 40, Hiiumaal 15, Saaremaal 20, Läänemaal 85, Lääne-Virumaal 10 ning Ida-Virumaal 130 tonni.
Nüüdseks on maakondade ühiskvoot välja püütud. Ammendunud on ka Ida-Viru maakonna individuaalne püügikvoot, mistõttu tuleb räimepüük selles maakonnas sulgeda.
Kutseliste kalurite peamine räimepüügivahend on kastmõrd, millega püütakse 95–98% räimesaagist. Kui räime massilise rände ajal püütakse kala kastmõrraga, ei ole räimepüük tegelikult lõpetatud, kuna pole võimalik vältida suures koguses räime sattumist püünistesse. Kastmõrda püütud räime ei õnnestu elujõulisena vabastada, sest teiste kalade ja kastmõrra võrgulina vastu hõõrudes kaotab räim suure osa oma soomuskattest ja hukkub. Seega tuleb räime kaitseks lõpetada Ida-Virumaal ka püük kastmõrdadega.