/nginx/o/2025/06/04/16895376t1hcb2c.jpg)
Kohtla-Järve linnavalitsus väljastas biogaasijaama projekteerimistingimused osaühingule Topinam Trade, kes soovib selle rajada linna põhjaosas asuvasse tööstusparki.
8,5 miljonit eurot maksev biogaasitehas hakkaks toorainena kasutama lähikonna põllumajandusettevõtete kõrvalsaadusi: maapirnijääke, rohusilo, põhku, sõnnikut ja läga. Sellest toodetakse biometaani ja looduslikku väetist.
Hiljuti toimunud rahvakoosolekul avaldas osa kohaletulnud inimesi biogaasijaamale tugevat vastuseisu. Skeptilisust on avaldanud ka abilinnapea Aleksandr Keivabu ja mõned volikogu liikmed. Projekteerimistingimuste väljastamiseks kulus linnavalitsusel rohkem aega, kui arendajad eeldasid.
Kohtla-Järve linnapea Henri Kaselo ütles eile Põhjarannikule, et linnavalitsusel ei olnud projekteerimistingimuste väljaandmisest keeldumiseks ühtegi seaduslikku alust. "Seal on kirjas, et arvestades avalikku huvi ja inimeste murelikke pöördumisi, peaksid nad tegema ehitusprojektile, kui see valmis saab, ka keskkonnamõju hindamise."
Linnapea sõnul näitas arendaja tehtud eelhinnang, et negatiivset keskkonnamõju ei teki, juhul kui järgitakse keskkonnanorme. "Me eeldame, et nad kasutavad moodsat tehnoloogiat ja järgivad kehtivaid keskkonnanorme."
Henri Kaselo märkis, et tööstuspargi jaoks on biogaasijaama rajamine väga oluline, sest selle olemasolu on tugevaks argumendiks ka teiste ettevõtete Kohtla-Järvele meelitamisel, kuna neil tekib võimalus osta soodsalt roheliselt toodetud gaasi. "Kuigi biogaasijaama tuleks vaid kuus uut töökohta, aitaks see tuua uusi töökohti teistesse ettevõtetesse," sõnas ta, lisades, et selline jaam on oluline ka Jõhvi ja Toila vallas tegutsevate põllumeeste jaoks.
Linnapea tõdes, et osa inimesi, kes seisavad vastu biogaasijaamale, on seotud ka mõnede kohalike poliitikutega. "Kõik me näeme seda. Ja ikka on tavaliselt rohkem hääli saanud need saadikud, kes on millegi vastu, mitte millegi poolt," ütles ta.
2021. aastal toimunud kohalikel valimistel osutusid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas valituks Vladimir Tšužas ja Sergei Butšinski, kes said laiemalt tuntuks vastuseismisega väikesele õlitehasele, mis oli plaanis rajada Ahtme linnaosa lähedale endise kaevanduse juurde. "Need kaks asja pole omavahel võrreldavad," ütles Kaselo. "Biogaasijaamas ei ole lõhna."
Linnapea sõnul ei peaks selliseid ettevõtmisi keerama poliitiliseks võitluseks, vaid lähtuma konkreetsetest keskkonnamõjudest. "Kui poliitiline vastuseis läheb tugevaks, siis on oht, et arendajad lähevad mujale," lisas ta.