Sebe küsib saamata jäänud piletitulu kohtu kaudu

Külli Kriis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üllar Kaljuste (vasakult), Malle Raud ja Hugo Osula peavad ühistranspordikeskusega sõlmitud lepingumuudatusi jätkuvalt kehtivaiks.
Üllar Kaljuste (vasakult), Malle Raud ja Hugo Osula peavad ühistranspordikeskusega sõlmitud lepingumuudatusi jätkuvalt kehtivaiks. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Möödunud nädalal Ida-Viru ühistranspordikeskuse kohtusse kaevanud AS Sebe selgitas teisipäeval pressikonverentsil oma otsuse tagamaid.

Seitse aastat tagasi sõlmis riigihanke võitnud AS Sebe Ida-Viru maavalitsusega kaheksaks aastaks avaliku liiniveo teenindamise lepingu.

Lepingu järgi maksti vedajale lisaks muudele komponentidele ka osa sõitjate makstud piletitulust. Selline kokkulepe innustas vedajat huvituma sõitjate arvu kasvust, et nõndaviisi suuremat tulu teenida.

Kolm küsimust kohtuvaidluses

* Kas Sebe ja Ida-Viru ühistranspordikeskuse 15.06.2018 sõlmitud lepingumuudatused on õiguspärased ja kehtivad või mitte.

* Kas maanteeameti 21.08.2018 käskkiri, millega amet soovis ühepoolselt ilma lepingupoolte nõusolekuta muuta lepingut, on õiguspärane ja kehtiv või mitte.

* Kas maanteeamet omab põhimõttelist pädevust sekkuda ja muuta halduslepingu muutmise normidele tuginedes olemasolevat lepingut, mis võimalikele halduslepingu tunnustusele vaatamata sisaldab olulisel määral ka eraõiguslikke elemente.

(Allikas: AS Sebe)

"Oli suur risk prognoosida, kui palju me tänu paremale teenindusele suudame piletitulu kasvatada," tõdes ASi Sebe omanik Hugo Osula.

Sebel tuli piletitulu kasvatamine hästi välja: kogu Eesti peale ainsa vedajana õnnestus neil lepingus ette nähtud piletitulu alammäära pidevalt ületada. Pool ületatust sai Sebe endale, teine pool läks riigile. Neile vedajaile, kes alammäärast allapoole jäid, hüvitas riik poole puudu jäänud summast.

Asjad läksid ilusti, kuni tasuta ühistransport eelmise aasta juulist alates piletitulu ära nullis.

Nendele vedajatele, kel piletitulu alammäärast puudu jäi, hüvitas maanteeamet riigi esindajana sealtmaalt kogu varem puudu jäänud osa. Sebe, kes enne ainsana alammäära ületanud oli, ei saanud riigilt midagi juurde, küll aga kaotas varem pidevalt ise teenitud lisatulu.

Maanteeamet muudatusi ei tunnista

Sebe nägi probleeme ette ja püüdis neid ennetada. Koos endiselt maavalitsuselt lepingu üle võtnud Ida-Viru ühistranspordikeskusega allkirjastati juunis uutesse oludesse sobivad lepingumuudatused, mille järgi maanteeamet pidanuks bussifirmale hüvitama edasisest sõitjate arvu kasvust saamata jääva piletitulu.

Hugo Osula ütles, et Ida-Virumaal pikalt tegutsenud Sebe küll tunneb siinse liinivõrgu ja logistika eripärasid, ent nii suurt sõitjate arvu kasvu − suvekuudel lausa kahekordseks − ei osanud keegi ette näha. 

Kuna lepingumuudatuste sisu täpsemalt ei avalikustatud − Osula märkis vaid, et maanteeameti avalikult välja öeldud 1,5 miljonist eurost oli asi väga kaugel −, võib vaid oletada, et sõitjate arvu nii suur kasv oli üks põhjusi, miks maanteeamet augustis need muudatused õigustühiseks tunnistas.

"Ühistranspordikeskusel olid kõik volitused seda lepingut sõlmida," väitis Sebe finantsjuht Malle Raud. "Tahame kohtus selgust saada, mille alusel oli maanteeametil õigus lepingumuudatusi kolmanda isikuna veel kord muuta."

Raud tõdes, et seadusandlus ei reguleeri väga selgelt, kuidas Sebe lepingut uutes tingimustes käsitleda, ning maanteeamet ei võta vastutust ise mingeid arvutusi teha.

Kuna Sebe peab juunis sõlmitud lepingumuudatusi endiselt kehtivaiks, kaevatigi kohtusse ühistranspordikeskus kui lepingu teine osapool, kes ei ole täitnud enda lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi.

Lisakoormus tõi lisakulud

"Nägime ette, et suuremaid linnu läbivatel liinidel sõitjate arv kasvab, olime valmis lisabusse liinile panema. Nii suure sõitjate arvu kasvuga kaasnes aga kolm nüanssi," rääkis Sebe juhatuse liige Üllar Kaljuste. "Esiteks langesid väga suure koormuse alla bussijuhid ning kannatas ka sõidu turvalisus. Teiseks said suurema koormuse bussid; kasvas kütusekulu, suurenesid remondikulud, kaasnes busside rüüstamine ja prahistamine. Kolmandaks polnud eelnevalt analüüsitud alguskuudel hädavajalike lisabusside kasutamist ning vastavad regulatsioonid jõudsid järele alles oktoobris."

Malle Raua sõnul püüdis Sebe maanteeametiga korduvalt kompromissile jõuda. "Oleme pidanud läbirääkimisi vist küll kõikide maanteeameti osakondadega. Inimlikul tasemel saadakse meist kohati aru, aga ametlik vastus tuleb ikka ja jälle eitav."

"Jääb selline mulje, et ettevõtet karistati efektiivse majandamise eest," nentis Hugo Osula. "Saan aru, et see olukord ongi keeruline. Ongi õige, kui kohus aitab meid õigele rajale."

Sebe liiniveo leping lõpeb tuleva aasta 31. jaanuariga.

"Me kindlasti jätkame lepingu lõpuni," lubas Osula. "Ja kindlasti osaleme ka uuel hankel."

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles