Purtse jõe puhastamine algas fenoolisoost

Kolmapäeval olid kopad teist päeva ametis Varbe harukraavi puhastamisega.

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Teisipäeval tegi Pinnasepuhastuse osaühing Purtse jõe puhastamisega otsa lahti, alustades kraavidest, millega fenoolisoose jõudev linna sademevesi reostunud alast mööda juhitakse.

Esimese tööna tuli eelmise nädala lõpus ette võtta lumelükkamine − et masinad üldse Varbe harukraavi juurde pääseksid.

"Muidugi me arvestasime, et lund on palju, aga ei arvanud, et seda siin nii palju on," ütleb  Nitroferdi-esisest parklast ajakirjanikud sappa võtnud Pinnasepuhastuse projektijuht Tarvo Klaasimäe tööplatsi poole sõites.

Esimesed kolm etappi

  • Fenoolisoo reostunud osast kogutakse vesi kokku ja pumbatakse puhastusseadmetele, puhas vesi juhitakse kraavide süsteemiga fenoolisoost mööda Varbe peakraavi.
  • Kohtla jõgi (13 km) ja Vahtsepa kraav (2,2 km) puhastatakse reostunud pinnasest, sh rajatakse 4 km uut jõesängi.
  • Puhastatakse Püssi ja Lohkuse paisu vaheline Purtse jõe lõik (1,4 km).

Purtse jõe puhastamise projekti keskkonnaministeeriumipoolne projektijuht Raimo Jaaksoo arvas päev varem optimistlikult, et praeguste ilmadega ongi hea aeg kraave puhastada ja kaevata − pinnas on natuke külmunud ja masinatel lihtsam liikuda.

"Maa pole selle paksu lume all üldse jääs," tõdeb Klaasimäe.

 Vähemalt pole praegu ka vesine ja väga porine, tuleb tunnistada, kui pisut hiljem  Vahtsepa harukraavi juba puhastatud osa kõrval masinate tööjärje poole kõnnime.

 "Ekskavaatorite sisse sõidetud rööpad on külmaga pealt natuke kõvemaks tõmbunud, muidu oleks siin jalgsi päris keeruline liikuda," märgib Klaasimäe.

Kopad kraavide kallal

Projekt on nii pikk ja mahukas, et algusega venitada ei maksa − muidu võib pärast aega puudu jääda.

"Talvel saab siin mingi jupikese ära teha, kevadel oleme siis juba jõe peal," on tegijatel plaan paigas.

"Jupike" tähendab Varbe harukraavi puhastamist, millega teisipäeval algust tehti, juba pooleldi lahti kaevatud truubi (et vesi natuke liikuma pääseks) väljavahetamist ja teisele poole raudteed umbes kahe kilomeetri uue kraavi kaevamist ning vana ja uue kraavi ühendamist raudteealuse truubiga.  Neid kraave mööda pääseb puhas vesi edaspidi Kohtla ja sealt Purtse jõkke.

"Talvel saab siin jupikese ära teha, kevadel oleme juba jõe peal," tuleb Tarvo Klaasimäe sõnul aega võimalikult ära kasutada.

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

"Liigume kraavi puhastamisega alt üles, et vesi kogu aeg ära voolaks," viitab Tarvo Klaasimäe kraavi kõrvale tõstetud kõrkja- ja mullasegustele lumehunnikutele. "Kui lumi ükskord ära sulab, siis lükkame selle laiali ja tasandame ära."

Eespool teeservas maha võetud võsa läheb hakkpuiduks.

"Märtsis plaanime järgmist lõiku alustada − Kohtla jõe otsas Vahtsepa kraavis. Sealt edasi tuleb juba Kohtla jõest reostuse väljakaevamine."

Vesi, mis puhastatava harukraavi põhjas praegu näha, pumbatakse Klaasimäe teada  sinna mingi ettevõtte kaevust.

Kui fenoolisoo puhas vesi kraavi hakkab voolama, võiks see kevadise suurvee aegadel üsna triiki täis olla.

Fenoolisoo on sissejuhatus

"Fenoolisooga tehtav ei ole tegelikult üldse projekti põhitöö; peamine on ikka jõgede puhastamine," toonitas Raimo Jaaksoo.  "Samas on see väga oluline töö, et jõed pärast puhastamist ka puhtaks jääksid ning fenoolisoost sinna uut reostust ei kanduks."

Pooleldi lahti kaevatud vana truup päästis vee kohe liikuma.

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

14 hektaril laiuvast fenoolisoost on reostunud umbes pool − alumine pool, kuhu jooksis poolkoksimägede saastunud vesi. Ülemisse poolde jookseb pidevalt peale Kohtla-Järve linna lõpetamata sademeveeprojekti nõrgvesi.

Puhta poole vesi juhitakse reostunud osast kraavidega mööda, mis tähendab, et reostunud osale sealt enam vett peale ei tule. Reostunud osast kogutakse vesi kokku ja pumbatakse poolkoksimäge ümbritsevasse kraavi ning sealt edasi puhastusseadmetele.

Saastunud pinnast fenoolisoost välja kaevama või seda ala vettpidava kihiga katma ei hakata − selle jaoks pole lihtsalt raha.

Teada töö ja pisut ka uut

Kraavide kaevamine ja puhastamine pole Pinnasepuhastuse OÜ jaoks midagi uut.

"Jõgedest välja kaevatav pinnas tuleb spetsiaalses tehases kõrgel temperatuuril kuumutades puhastada, varem oleme selle lihtsalt mõnele jäätmekäitlejale üle andnud," toob Klaasimäe esile selle, mis Purtse projektis nendele teistmoodi on. "Siin on kahtemoodi reostust: üks on rahvakeeles naftane muda, teine näeb välja  nagu pigitükk."

Pinnase puhastamise tehnoloogia lõplikuks määramiseks on vaja teada reostuse täpset iseloomu ja pinnase niiskust. See selgub täpselt alles siis, kui enamik on välja võetud, üksikutest proovidest täit pilti ei saa.

See, mis jõgedest välja kaevatakse, ladestatakse hakatuseks spetsiaalsetele platsidele kilevannidesse, et miski maasse ei lekiks.

Harukraavi alguses tagasi, istume autosse ja sõidame poolkoksimäele pisut lähemale.

"Siia tuleb pumpla fenoolisoost kokku kogutava reovee ärajuhtimiseks," näitab Klaasimäe asukoha kätte.

Järgmise kohtumise lepime kokku märtsi alguseks.

Tagasi üles