:format(webp)/nginx/o/2019/02/19/11800072t1h14d1.jpg)
Sotsiaaldemokraadid pakkusid Kohtla-Järvel haridustüli lahendusena välja luua linnas kaks riigikooli, mis annaks võimaluse säilitada olemasolevas Järve gümnaasiumis täiseestikeelne õpe, aga Pärna tänavale rajatavas riigigümnaasiumis saaks õppida osa aineid ka vene keeles.
Sotside esimees Jevgeni Ossinovski ütles esmaspäeva pärastlõunal Põhjarannikule, et riik peaks võtma Järve gümnaasiumi Kohtla-Järve linnalt üle, tegema koolimaja korda ja muutma selle täistsükliga kooliks, mis tagaks eestikeelse gümnaasiumihariduse jätkumise 1.-12. klassini riigikoolina.
"Tegu on pika ja selge plaaniga," lausus Ossinovski, lisades, et Järve gümnaasiumi jätkamine lühikest aega munitsipaalkoolina, nagu on ühes oma varasemates ettepanekutes käinud välja haridusminister Mailis Reps, ei ole tõsiseltvõetav. "Arusaadav on kartus, et keskerakondlik linnavõim võib panna selle eesti kooli hiljem kinni. Selle riski maandamiseks võtabki riik selle kooli enda pidada."
Kui Järve gümnaasium peaks tõesti alles jääma, siis polegi vaja Kohtla-Järvele eesti keele maja kunagi ehitada.
Anne Endjärv
Ossinovski arvates tasuks Kohtla-Järve linnavõimudega sel teemal alustada läbirääkimisi. "Ma arvan, et nad pole sellele vastu, et riik võtaks neilt üle kohustusi eestikeelse hariduse andmisel. Paneks selle investeeringute kavasse ja hakkaks liikuma. Maja tehakse korda ja tagatakse hariduse kvaliteet," sõnas ta, tõdedes, et majanduslikult ei ole kahe riigikooli pidamine ühes linnas efektiivne, kuid sellises kohas nagu Ida-Virumaa tuleks teha erandeid ja samal moel tuleks eesti kool säilitada ka Narvas.
Järve gümnaasiumi direktor Anne Endjärv ütles sotside plaani kohta, et see on hea, kui see on mõeldud pikemaks ajaks kui viis aastat ja seda hiljem ära ei unustata. "Kui nii peaks tõesti minema, siis polegi vaja Kohtla-Järvele eesti keele maja kunagi ehitada," lausus Endjärv, lisades, et see on tekkinud umbsõlme lahtiharutamisel seni parim väljapakutud lahendus. "Ülejäänud on olnud viletsad ja väga viletsad variandid."
Endjärv taunis taas Repsi varasemat ideed jätkata iseseisva gümnaasiumina veel vaid mõned aastad, öeldes, et see ei ole mingi variant. "Õpetajad kandideerivad mujale tööle, kui neil pole tulevikus kindlust. Me jääme nõnda lihtsalt pooltühja majja, kus tuleb õigustada inimeste ootusi. Aga see ei oleks siis enam võimalik," sõnas ta.
Samas kui Järve gümnaasiumile oleks riigi poolt garanteeritud pikaajaline täielikult eestikeelse õppega tulevik, võiks selle õpilaste arv kasvamagi hakata. "Jõhvist tahtis osa lapsi tulla meile juba sel sügisel, aga nad loobusid, kui said teada, et gümnaasiumiosa kaob ära. Osa vene vanemaid, kes ise ei räägi sõnagi eesti keelt, palub jumalakeeli, et me ei teeks mingit keelekümblust, vaid jätkaks nii nagu seni täiseestikeelsena," rääkis Endjärv, märkides, et ümbruskonnas tegutsevatest segakoolidest ei ole tuua edulugusid.
Jevgeni Ossinovski sõnul peaks praegu Pärna tänavale rajatavas uues riigigümnaasiumis õppekeeleks jääma 60 protsendi ulatuses eesti ja 40 protsendi ulatuses vene keel. "Hariduspoliitiline reaalsus on see, et valdav osa õpilasi on venekeelsed ja nii kaua, kuni lasteaiast alates eesti keele õpetamist korda ei saa, ei suuda paljud täielikult eesti keeles gümnaasiumis õppida," ütles ta.
Küsimus sellest, et kõik venelased peaksid gümnaasiumis õppima eesti keeles, on Ossinovski meelest hoopis teise debati teema. "Lahendaks esmalt ära selle mure, et eestlastelt Ida-Virumaal ei võetakse täiseestikeelset gümnaasiumi ära. Seda ei pea tegema nõnda, et sundida päevapealt kõiki venelasi 100 protsenti eesti keeles õppima," lausus ta, lisades, et kui aga nii peaks minema ja valmivas gümnaasiumis hakkab õpe toimuma ainult eesti keeles, siis väga paljud vene lapsed ei tule sinna, vaid valivad pigem Jõhvi gümnaasiumi, kus on olemas 60/40 õppimise võimalus.
Samas kahtles Ossinovski, kas viimaseid nädalaid ametis olev valitsus jõuab Kohtla-Järve gümnaasiumide tuleviku kohta otsuseid teha. "Mina oleks valmis kohe seda tegema, aga arvestades ajalist raami, siis arvan, et seda ei jõua. Praegu peaks signaaliga, et eestikeelne gümnaasium säilib, pinged maha võtma ja uuel valitsusel tuleks selline otsus langetada," sõnas ta.
Reps tuleb Kohtla-Järvele
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tuleb teisipäeval Kohtla-Järvele, et kohtuda eri gümnaasiumide esindajatega ning lahendada riigigümnaasiumi rajamisega tekkinud arusaamatust. Reps kohtub Ahtme gümnaasiumi, Järve gümnaasiumi ja Järve vene gümnaasiumi juhtkonna, hoolekogu ja õpilasesindusega. Pärast seda annab minister pressikonverentsi.
Reps ütles esmaspäeval Postimehe online-saates "Otse Postimehest", et ministeerium püüab leida lahendust, mis rahuldaks kõiki osapooli.
Ta rääkis taas, et püüab välja selgitada, kas Järve gümnaasium on valmis praegusel kujul mõned aastad jätkama, kuni ka vene põhikoolide õppurid on valmis minema üle täielikult eestikeelsele õppele gümnaasiumiastmes. Samas ta tunnistas, et mõned kuud tagasi Järve gümnaasium ise sellist ajutist lahendust mõistlikuks ei pidanud.
Samas intervjuus kinnitas Reps aga, et gümnaasium tuleb täiseestikeelne, välja arvatud vene koolidest tulevad 11. ja 12. klass, kes pole võimelised täiseestikeelsele õppele üle minema.
"Loodame üheskoos pingutada, et mõne aja pärast ongi kõik eesti keeles," sõnas Reps, lisades, et praegu on suurim mure, kuidas leida uude kooli häid õpetajaid.
Minister ütles, et ta pole isiklikult Kohtla-Järvel kogukondadega kohtumas käinud, sest tahtis näidata, et küsimus on sisuline ja mitte poliitiline, mistõttu käisid kohtumas ministeeriumiametnikud. "Kui selgus, et tahetakse kohtuda ministriga, siis ma nüüd lähengi."
"Kinnitan, et ma ei ole reetnud Kohtla-Järve eesti kogukonda," lisas ta.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/12/22/11674218t1ha62d.jpg)
