/nginx/o/2019/01/16/11719780t1hd98e.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/23/16865207t1hab59.jpg)
Järjekordse haisuallika tulemise hirmus ei usu Järve linnaosa inimesed ei tehase eestvedajate ega ekspertide ilusat juttu lõhnavabast gaasitootmisest.
Osaühing Topinam Trade tahab Kohtla-Järve tööstusparki biogaasijaama ehitada.
Gaasi toodetaks seal lähiümbruse põllumajanduses tekkivatest jääkidest: sõnnik ja läga, põhk ja silo. Kõrvalproduktina tekib kääritusjääk ehk digestaat, mis läheks väärt väetisena põldudele.
"Initsiatiiv sellise tehase rajamiseks tuli kohalikelt põllumeestelt," ütles ettevõtmise projektijuht Rain Sepp.
/nginx/o/2025/05/23/16865233t1h35d9.jpg)
Mida kujutab endast kavandatav biogaasijaam
- Aastas võetakse ringlusse kuni 40 138 tonni tahkeid põllumajanduse kõrvalsaadusi (maapirni jäägid, rohusilo, põhk, sõnnik) ja 20 000 tonni läga.
- Neist toodetakse aastas 4 672 000 kuupmeetrit biometaani ning 54 000 tonni kääritusjääki ehk looduslikku väetist.
- Läga tuuakse paakautodega ja pumbatakse vedela toorme eelhoidlasse, kust see suunatakse otse süsteemi.
- Tahket tooret ja tahket kääritusjääki vaheladustatakse katusega vahelaos.
- Perspektiivis on plaanis suunata biometaan otse D-kategooria maagaasi torru. Kuni toruühenduse valmimiseni hoiustatakse seda mobiilses konteineris, millega viiakse gaas tarbijani.
- Käitist hoitakse töös hakkekatlamaja abil.
Hirmutab lähedus linnale
Mõnekümne kuulama tulnud inimesega rahvakoosolek kiskus algusest peale kirglikuks. Tulevase gaasijaama tutvustust ega ka keskkonnaeksperdi hinnangut tegelikult kuulata ei tahetudki, vaid asuti kohe häälekalt oma küsimustele vastuseid nõutama.
"Miks te oma tehase siia tahate teha − inimestele nii lähedale?" oli põhiline, mida teada taheti.
"Sest siin on meie jaoks ideaalne taristu," viitas Rain Sepp muu hulgas tehase asukohast vaid 600 meetri kaugusele jäävale gaasijaamale Nitroferdi kõrval. Tulevikus saaks gaasi suhteliselt lihtsa vaevaga sinna suunata.
"Kui ohutu see tehas on?" meenutas üks naisterahvas keemiatehases töötatud aega, mil gaasileke vaid tänu selle kiirele avastamisele suurt plahvatust ei põhjustanud.
"Üle viie tuhande tonni metaani jaamas kohapeal ei ole, seda viiakse mahutitega pidevalt ära," lubas Sepp.
"Mida see gaasijaam meile annab?" taheti teada.
Sepp rääkis umbes 3700 majapidamise kütmisest. Kütusest veokitele ja bussidele. Ja umbes 30 töökohast. Tõsi, tehases saaks tööd vaid 5-6 inimest, ülejäänud on need, kes põldudel töötavad ning toorainet kohale toovad ja toodangut välja veavad.
"Ja kui mitu tuhat inimest selle haisu pärast kannatama hakkab?" − see polnud küsimus, vaid nending.
/nginx/o/2025/05/23/16865226t1h8fdb.jpg)
Jutt puhtamast õhust ajas naerma
Kõige rohkem kardavad linnaelanikud gaasijaamast muidugi veel ühte haisuallikat, sest "Järve Biopuhastus meil juba on".
"Erinevalt puhastusseadmetest on meil suletud süsteem," rääkis Rain Sepp, et läga tuuakse kohale kinnise tsisterniga ja juhitakse sealt otse kinnisesse paaki ning mingit haisu sellest tekkida ei saagi.
"Arvestatavaid õhuheiteid ei ole," kinnitas ka keskkonnaekspert Marek Bamberg Hendrikson DGEst, kellelt gaasijaama eestvedaja linnavalitsuse soovil keskkonnamõju eelhinnangu tellis.
"Toorainet transporditakse kinniste veokitega, vastuvõtusõlmed, biogaasi tootmine ja käärtusjäägi kogumine, samuti rajatav gaasitankla on kinnised süsteemid," rääkis ta.
Biogaasijaama ainsad arvestatavad välisõhu heiteallikad on Bambergi sõnul katlamaja korsten, avariipõleti ja avariigeneraator, ent needki ei põhjusta arvestatavaid lõhnahäiringuid. Ja jaama territooriumist väljapoole ei jõudvat ükski lõhn.
"Ma ei usu ühegi eksperdi juttu," öeldi saalis mitmest suust. Ja et raha eest võib kõike kirjutada.
"Tegelikult muutub linnas õhk hoopis puhtamaks," ütles gaasijaama eestvedaja, OÜ Topinam Trade juhatuse liige Tarmo Maasikamäe.
Saalis vallandus seepeale sarkastiline naer.
Maasikamäe selgitas, et praegu viiakse läga otse põllule ja see tekitab haisu, gaasijaamast kõrvaltootena saadav orgaaniline väetis on aga lõhnatu.
"Meile ei tule põldudelt mingit haisu," hõigati saalist.
See hais ongi rohkem Jõhvi külje all asuva Revino farmi ümbruse elanike probleem ja kuna läga tahetakse gaasijaama just sealt tuua, siis selles piirkonnas jääb haisu küllap tõesti vähemaks. Tulevase gaasijaama naabrusse jäävate inimeste muret see paraku kuidagi ei kahanda.
Gaasijaama külastus annaks selgust
Kohtla-Järve linnaarhitekt Rita Burenkova ütles, et biogaasijaama projekteerimistingimused on valmis ja ootavad linnavalitsuse kinnitust.
"Neljapäevasel rahvaarutelul selles mõttes midagi sisuliselt uut ei lisandunud, inimesed tulid sinna oma emotsioone välja elama," tõdes ta.
Küll aga tegid linlased kohtumise lõpus ettepaneku, et võiks mõnda lähikonnas juba tegutsevat gaasijaama vaatama minna − Eestis on neid praegu kaheksa, millest kolm Lääne-Virumaal. Tarmo Maasikamäe arvas, et sellise külastuse võiks plaani võtta küll.
Biogaasijaama ehitus maksab 8,5 miljonit eurot, keskkonnainvesteeringute keskus toetab seda viie miljoni euroga.