Õpetajate palgalisa tõotab laieneda üle Ida-Virumaa

Üks sõnum, millega minister Mailis Reps teisipäeval Kohtla-Järvele tuli, oli palgalisa maksmise võimalik laiendamine.

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Haridus- ja teadusministeerium plaanib laiendada koolide ringi, kus hakatakse maksma 30 protsendi suurust õpetajate palgalisa. Praegu tehakse seda Narva eesti gümnaasiumis, Sillamäe eesti põhikoolis ja Narva Vanalinna riigikoolis. 

Minister Mailis Repsi sõnul plaanib riik Ida-Virumaa hariduse arendamiseks ja heade õpetajate töölekutsumiseks hakata maksma maakonnas töötavatele õpetajatele palgalisa 30 protsenti. Kõige kiiremini võib see puudutada Kohtla-Järve riigigümnaasiumi, kuhu praegu õpetajaid valitakse. Loodava kooli ümber valitsev ebakindlus teeb aga otsingud tõenäoliselt keerulisemaks.

"Soov on rohkem toetada ja tunnustada seda tööd, mida siin piirkonnas tehakse ning mis on topeltväljakutsega," märkis Reps.

Arvestused tehtud 

Tema sõnul on ministeerium ligi kaks kuud analüüsinud, kas kolmele koolile lisaks oleks suurem palk õigustatud Ida-Virumaa kõikides koolides. "Vastus on "jah". Palgalisa võiks maksta ka teiste koolide õpetajatele, kes vastavad keelenõuetele ja õpetavad aineid eesti keeles." 

Ministeeriumi analüütikud on arvestanud, et Ida-Virumaa õpetajatele 30protsendilise palgalisa maksmiseks on tarvis kuni 12,8 miljonit lisaraha.

"Arvestus on tehtud 2020. aasta kohta ja see puudutab kõiki kvalifikatsioonile vastavaid ning C1-tasemel eesti keelt valdavad õpetajaid. Teisisõnu lasteaedade, üldhariduskoolide ja kutsekoolide õpetajaid sõltumata kooli omandivormist ning õppekeelest," selgitas ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Tarmu Kurm.

Selleks, et tagada kõikidele Ida-Virumaa õpetajatele palgalisa, tuleb ministeeriumil taotleda raha riigieelarve läbirääkimiste käigus. "Aga ainult Kohtla-Järve riigigümnaasiumi õpetajatele suudab ministeerium kõnealuse palgalisa tagada ka ilma lisataotluseta," lisas Kurm.

Palgalisa võib kallutada inimest, kui ta on kahevahel ja tugevat tõmmet ei ole. 

Kaire Jõe

Teiseks on ministeerium kaalunud majutus- ja transporditoetuse maksmist. "See oleks mõeldud õpetajatele, kes liiguvad ja pole praegu veel valmis otsustama, et tulevad Ida-Virumaale elama. Näeme, et nii saame rohkem eesti keelt valdavaid õpetajaid mujalt, eriti valikaineid õpetama," rääkis Reps.

Kohtla-Järve gümnaasiumi direktori kohusetäitja Ülle Matsin ütles, et õpetajate konkurss on sealmaal, kus esimesed vestlused kandidaatidega on toimunud.  "Meil on juba üle 20 kandidaadi, kellega rääkida, ja kindlasti hüüame paati veel õpetajaid."

Kuna õppekava võimaldab sesoonõpet, on Matsini sõnul uues koolis võimalik töötada ka õpetajatel, kes tahaksid olla nädalas kohapeal kaks või kolm päeva või lugeda kursust näiteks ühe lühema perioodi vältel. Kõige rohkem panustatakse siiski kohalikele inimestele.

Palgalisa võib kallutada  

Kaire Jõe kandideerib riigigümnaasiumi ajaloo ja ühiskonna ning majanduse ja ettevõtluse õpetajaks ilma palgalisa ootuseta.

"Mind käivitab kõik, mis on uus ja mida on võimalik nullist üles ehitada mulle sobivatel alustel. Palgalisa võib kallutada inimest, kui ta on kahevahel ja tugevat tõmmet ei ole. Aga et keegi jookseks selle peale ummisjalu kohale, ma ei usu. Sellise inimese suhtes oleksin ka ettevaatlik," arutles Jõe.

Enda teada kandideerib Jõe riigigümnaasiumisse, kus õppekeeleks on eesti keel. Hoolimata segadusest rajatava kooli õppekeele puhul kavatseb ta minna vestlusele.

"Tahan teada, mida minult oodatakse ja mida on sellest majast oodata. Palgalisa ei ole kindlasti määrav ega kompenseeri jamasid, mis on sellisel moel rajatavasse riigigümnaasiumisse sisse kodeeritud. Praegu ei saada minu arvates aru, et majakarp ei tööta − sellel peab olema sisu. Eelkõige positiivne töökeskkond ja kindlus motiveerib õpetajat pingutama," arvas ta.

Narva eesti gümnaasiumis on õpetajatele makstav 30 protsendi suurune palgalisa eluküsimus. "Vastasel juhul oleks tühi koolimaja," on Narva eesti gümnaasiumi direktor Uta Kroon-Assafrei Põhjarannikule öelnud. Sel aastal taotletakse riigieelarvest gümnaasiumi õpetajate ja juhtkonna tasu suurendamiseks ligi 88 000 eurot.

Assafrei sõnul on vaja lisamotivatsiooni, et hoida inimesi Narvas, mis ei ole eesti keelt emakeelena või vähemasti kõrgtasemel kõnelevatele õpetajatele just kõige populaarsem koht. 

"Siit olen pärit ainult mina ja kaks minu kolleegi. Ülejäänud on mujalt Eestist ja Narvas kas korteri ostnud või sõidavad edasi-tagasi. Samas on õpetajaid tohutult puudu igal pool. Ja meil on oma 30protsendilise palgalisaga varsti väiksem palk kui rikkamates omavalitsustes, kus õpetajatele rohkem juurde makstakse," kirjeldas ta olukorda.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles