Aveli Uustalu kordas treeneri vägitegu

Aveli Uustalu võit kodusel maratonirajal oli mitme mäe kõrgune − järgmine naissuusataja ületas lõpujoone üle kümne minuti temast hiljem. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

18aastane Aveli Uustalu kordas oma treeneri Timo Juursalu vägitegu, kui võitis laupäeval Ida-Virumaa kõige uhkema suusasõidu Alutaguse suusamaratoni. Ida-Virumaa suusataja võitu kodusel maratonil tuli oodata kuus aastat.

Aveli Uustalu võit oli mitme mäe kõrgune. Otepääl Audentese spordikoolis õppival Illuka neiul kulus 44 km läbimiseks klassikastiilis  aega 2:15.03. Paar nädalat tagasi võitis Uustalu samuti Estoloppeti sarja kuuluva Tallinna maratoni, kuid selle pikkus oli 30 km. 

Kordas treeneri vägitegu

"Ma pole kunagi varem nii pikka maratoni sõitnud. Aga täna oli üllatavalt hea minek," tõdes Alutaguse suusaklubi esindav Uustalu, kellest kiiremad olid rajal vaid 35 meest. Naistest teiseks tulnud Reeda Tuula-Fjodorovat edestas Uustalu rohkem kui kümne minutiga. 

Öömaraton tuleb järgmisel aastal kordamisele, kui lumeolud vähegi lubavad.

Robert Peets

Viimati jäi Alutaguse maratonil võit Ida-Virumaale kuus aastat tagasi, kui meestest oli kõige kiirem Timo Juursalu, kes on Aveli Uustalu treener. Juursalu ja Uustalu treener Audentese spordikoolist Margus Uibo määrisid talle laupäeval ka suurepäraselt toiminud suusad. "Need oli ideaalsed," kiitis Uustalu.

Ta tõdes, et kodurajal sõitmine andis talle eelise. "Tead täpselt, milline tõusunukk või laskumine ootab ees."

Kuigi Uustalu polnud varem nii pikka maad võistlusolukorras sõitnud, suutis ta kogu maratoni jooksul jõudu hästi jagada ja hoida ühtlast tempot. "Täna oli jõudu ja kõik toimis nii, et oleks vajaduse korral võinud lõpus veel tempot juurdegi panna," rääkis ta. 

Aveli Uustalu sõnul on kaks järjestikust võitu Estoloppeti sarja kuuluvatel maratonidel talle endalegi üllatuslikud olnud, kuigi ta on viimasel ajal rohkem tähelepanu pööranud sprindile. Tänavustel juunioride maailmameistrivõistlustel sai ta 31. koha, jäädes vaid 0,08 sekundiga esimesena välja veerandfinaalist. "Tundub, et treenitus on päris hea, tervis pole ka alt vedanud. Võib tänavuse hooajaga täitsa rahul olla," sõnas ta, märkides, et ka motivatsioon kõvasti harjutada ja veelgi paremaks saada on tal praegu tugev. 

Martti Himma on võitnud Alutaguse maratoni neljal aastal järjest ja teeninud sellega auhinnaks nüüdseks juba kaks suurt siga. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Himmale neljandat korda pool siga

Meestest sõitsid kahe minutiga ülejäänute eest ära Martti Himma, Taavi Kaiv, Sander Linnus ja Andres Juursalu. Lõpusirgel oli neist kindlalt kõige teravam Himma, kes võitis Alutaguse maratoni ja pool siga, mis sellega kaasneb, juba neljandat korda järjest. Himma sõnul kontrollis ta sõitu kogu distantsi jooksul ja oli üsna kindel, et suudab lõpuspurdis liidrigrupis olnud konkurentidest kiirem olla. 

Vaata Estoloppeti videokokkuvõtet Alutaguse maratonist siit.

"Alutaguse rada on võrdlemisi lihtne rada. Palju tuleb teha paaristõuketööd, nagu praegusel ajal enamikul maratonidel. Täna oli raja tagumises osas ka värsket lund, seepärast ei olnud mõtet tühja tööd teha ega üksi eest ära sõita. Esimesena sõites oli libisemine ikka tunduvalt aeglasem. Grupis oli lihtsam sõita," rääkis ta. 

Himma võiduaeg oli 2:04.55. Ida-Virumaa parimana sai ajaga 2:08.03 üheksanda koha Alutaguse suusaklubi esindaja Kaspar Krauvärk, kes pälvis esikoha vanuseklassis U20.

President Kersti Kaljulaid Alutaguse öömaratonist: "See oli nõiduslik sõit!"

Reede hilisõhtul esimest korda sõidetud Alutaguse öömaratonil läbis  22 km pikkuse raja vabastiilis ja pealambi valguses ka Eesti president Kersti Kaljulaid, kel kulus selleks vaid üks tund ja 24 minutit.

"See oli selline nõiduslik öine sõit," ütles ta finišis Põhjarannikule vahetult pärast seda, kui oli ühelt korraldajalt Tiit Pekilt saanud kaela ajaloolise võistluse osavõtjamedali.  

Kaljulaid ütles, et sõitis öömaratoni rõõmu tundes, mitte kellaga võidu.  "Ma ei usu, et tahaksin üldse kunagi suuskadel pulssi punaseks sõita," sõnas ta, kiites osalejate sõbralikkust rajal ja talvise Alutaguse öise metsa ilu, mida ta pealambi valgusvihus püüdis rajajoone jälgimise kõrval samuti tähele panna.  

Alutaguse öömaratonil kohti ei jagatud, ent tulemuse sai kirja üle 130 osaleja. Esimesena üle finišijoone jõudnud Raivo Pärnpuul Harjumaalt kulus 22 km läbimiseks vaid veidi üle ühe tunni. "Natuke harjumata oli sõita, aga väga kihvt. Laskumistel tuli lasta natuke rohkem sahka kui valgel ajal. Tuli olla ettevaatlikum. Kuid rada oli superheas korras," sõnas Pärnpuu.

Ida-Virumaa spordiharrastaja Siim Kadak, kes on seiklusspordivõistlustel rajameister olnud, tõdes samuti, et öine sõit oli väga äge. "Vahepeal ei hoomanud ma üldse, kus olen. Arvasin, et tunnen seda metsa, aga mõnes kohas oli kõik sassis," rääkis ta.  

Vägeva emotsiooni öisest suusasõidust said ka Ida-Viru usinad rahvaspordiüritustel osalejad Helen Mast ja Daisy Kroon.  "Öösel sõites tundub, et lausa lendad metsas. Olen osalenud ööjooksudel, ööorienteerumistel ja kanuumatkadel, nüüd on siis suusatamises ka öine maraton tehtud," ütles Kroon.  

President Kersti Kaljulaid on jõudnud Alutaguse öömaratoni finišisse. Foto: Matti Kämärä

Piiroja tegi tugeva lõpu

Nagu juba tavaks saanud, oli ka tänavu Alutaguse maratonil platsis Eesti jalgpallikoondise endine kauaaegne kapten Raio Piiroja, kes tõsise harrastussuusatajana küündis seekord 30. kohale, jäädes võitjale alla vähem kui kümne minutiga. "Seekord olid siin superluks olud, ilus talveilm ja hea rada," sõnas ta. "Lasin määrdemeestel ikka pidava suusa teha, kuna tean, et mu ülakeha ei ole nii tugev, et jõuaks kogu maa vaid paaristõugetega läbi sõita. Lõpus tõusingi tänu hästi pidavale suusale 10-15 kohta ettepoole. Käed olid läbi, aga lihtsalt jooksin teistest suuskadel mööda," rääkis ta oma sõidust. 

Esimese saja sees jõudis üle lõpujoone ka Pannjärve lähedalt Kurtnast pärit Veljo Kattago, kes on ametis suure reisilaeva Victoria peainsenerina. "Nii palju kui võimalik, püüan siin maratonil ikka käia. Võib-olla kaks on jäänud vahele. Sel aastal olid poisid rajal superhea töö teinud − see on sellistes sulatingimustes unelmate rada. Tallinnas pole midagi sellist kõrvale panna," kiitis ta rajaolusid ja ütles, et mõtleb järgmisel aastal 90 km pikkuse kuulsaima suusamaratoni Vasaloppeti läbimisele.

Pullerits: Alutaguse meeldib, kuna siin pole ohtlikke laskumisi

Pisut üle kahe ja poole tunni kulus Alutaguse maratoni läbimiseks ühel Eesti tuntumal rahvasportlasel ajakirjanik Priit Pulleritsul. "Algus oli väga hea. Targad mehed on õpetanud, et algul tuleb ikka kõvasti anda ja siis ökonoomitada. Aga ökonoomitada eriti ei saanud, sest ma jäin ühte pikka 30 suusatajast koosnevasse rivvi, kust ma tasapisi maha jäin. Teise poole sõitsin põhiliselt üksinda, aga see meeldib mulle, et ei pea teiste järgi tempot sättima," rääkis ta finišis.

Pullerits on endale uue taktika avastanud. "Alguses sõidad nagu võidu. Kui lõpuni jääb umbes kolmandik distantsi, siis hakkad mõtlema, et nüüd on põhiline hea enesetundega lõpetada, et hing ei oleks paelaga kaelas," tõdes ta. 

Ta tunnistas, et Alutaguse maratoni rajal pole tal õnnestunud suuska hästi pidama saada peaaegu kunagi. "Teine eripära on paaristõuke kühveldamine, mis justkui on tore, aga mingil hetkel hakkab veidike nülima. Väga hea, et siin ei ole ohtlikke laskumisi. Ütlen kõigile, et kes tahavad, et ma maratonidel käin ja neist kirjutan, siis ohtlikke laskumisi ei tohi rajal sisse panna. Ma ei taha auguga kopsus haiglasse sattuda. Need mõned suuremad, mis siin on, on väga hästi sõidetavad."

Kümneaastase pausi järel kihutas Alutaguse maratoni läbi ka Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Vallavanema tagasitulek suusarajale

Pika distantsi sõitis 10 aasta pikkuse vaheaja järel läbi ka Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar, kes sai ajaga 2.40.58 üldarvestuses 152. koha. 44 km distantsi läbis kokku 335 suusatajat.  "Arvasin, et kulub kolm või kolm ja pool tundi. Aga Timo [Juursalu] tegi nii head suusad, et sain tunduvalt kiiremini hakkama," sõnas ta. 

22 km rajal oli esimesena finišis Ida-Virumaa kõige sportlikumaks perekonnaks valitud Virkebau perekonna isa Ardo Virkebau ajaga 1:10.42.

Peakorraldaja Robert Peets ütles, et öömaraton tuleb järgmisel aastal kordamisele, kui lumeolud seda vähegi lubavad teha. 

Tema sõnul langes sel aastal raja ettevalmistamine mõnele päevale, kuna veel kolmapäeva hommikul sadas paduvihma ja neljapäeval oli nii kõva tuul, et kõik asjad oleksid ära lennanud. "Aga õnneks olid siis veel kaks sõpra Austraaliast abiks ja teisi vabatahtlikke oli ka piisavalt abistamas, nii et saime kõik õigeks ajaks valmis."

Kui parematel aastatel on Alutaguse maratonil osalejate arv ulatunud üle tuhande, siis tänavu küündis see arv ka lisandunud öömaratoni arvestades napilt üle poole tuhande. Sel aastal toimus Alutaguse maraton nädal pärast Tartu maratoni, kuid järgmisel talvel tahab Peets nihutada selle kalendris  tagasi tavapärasele kohale − nädal enne Tartu maratoni. "Kuu aega enne Tartu maratoni käib kõigis suusakeskustes üle Eesti hirmus treenimine. Nädal pärast maratoni on kõikjal seal vaikus, paljud on suusad juba suvekorterisse ära pannud," tõdes ta.