Narva raha liigutab üle 40 raamatupidaja

Narva linnavalitsuse ja -volikogu hoone Peetri platsil.

FOTO: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Narva linnavalitsuse struktuuris on praegu ametis üle neljakümne raamatupidaja. Kõige vaesema omavalitsuse (Narva linna põhitegevuse tulu ühe elaniku kohta on 2019. aastal 1093 eurot, mis on Eesti keskmisest 25,5 protsenti madalam) struktuuri muutmiseks on aeg küps, ent kohalikel võimudel pole seni olnud mahti sellega tegelda.

Ainuüksi Narva linnavalitsuse kultuuriosakonnas, mis tegeleb ka hariduse ja spordi küsimustega, on ametis 22 raamatupidajat, sh pearaamatupidaja, tema asetäitja ja vanemraamatupidaja. Neist igaühel on oma töölaud ja telefoninumber. Nimetatud töötajad tegelevad nii osakonna enda kui ka 41 allasutuse (sh koolid, lasteaiad jne) raamatupidamisega.

Peale selle on 21 eri tähtsusastme ja palgaga raamatupidajat ametis neljas teises Narva linnavalitsuse asutuses: kantseleis ja eri ametites. Näiteks sotsiaalabiametis on neid kaheksa.

Ants Liimets:

Meie raamatupidamisprogramm pole tõepoolest kuigi tänapäevane.

Veel üks raamatupidaja hoiab rahaasju korras Narva linnavolikogu kantseleis.

Seega teenindab Narva omavalitsust kokku 44 raamatupidajat, kaasa arvatud nende ülemused. Kusjuures siin on veel arvesse võtmata omavalitsuses tegevad ökonomistid. Kõik loetletud andmed on ära toodud ka linna ametlikul kodulehel.

Narva linnavalitsuse allüksustes töötavatel raamatupidajatel on ka erisugused palgad, mis sõltuvad töö spetsiifikast.

Töö on nõnda korraldatud

Elanike arvult Narvast veidi väiksema Pärnu linna omavalitsusstruktuuris on ametis 20 raamatupidajat, kes on koondunud ühte raamatupidamise teenistusse. Oma raamatupidajaid näiteks Pärnu koolides ja gümnaasiumides ei ole, nagu ka Narvas, st nende rahaasjadega tegeldakse tsentraliseeritult.

"Ühesuguste ametikohtade arvu võrdlemine kahes elanike arvult võrreldavas kohaliku omavalitsuse üksuses ei ole minu meelest korrektne," sõnas Narva linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Viktoria Lutus. "Isegi põgus tutvus Pärnu linnavalitsuse haridusosakonna töötajate ametijuhenditega näitab, et mõningaid tööülesandeid, mida meil täidavad raamatupidajad, täidab Pärnus näiteks andmebaaside spetsialist."

Lutuse meelest võiks teha ka põhjalikuma võrdleva analüüsi, ent isegi siinkohal äratoodud näide kinnitab, et kõik sõltub asutuse töökorraldusest. Peale selle, märkis Lutus, on Pärnus olemas ka finantsjuhtimisteenistus, milles on viis ametnikku ja üks töötaja. "Hariduse, kultuuri ja spordi valdkonnas täidab meie raamatupidamisteenistus ka neid ülesandeid," märkis Lutus.

Narva linnasekretär ja kantselei juhataja Ants Liimets tuletas meelde, et sellessamas kultuuriosakonnas oli omal ajal ametis 85 raamatupidajat, ent enamik neist koondati.

Iganenud süsteem

Viktoria Lutus lisas, et suur tähtsus on ka raamatupidamistarkvaral. Ning Narvas polevat see just kõige nüüdisaegsem.

"Kultuuriosakond peab kasutama rahandusameti raamatupidamisprogrammi," selgitas Lutus.

Ants Liimets ütles, et kuni nad ei ole üle läinud tänapäevasele programmile, tuleb kõiki arveid mitu korda käsitsi sisestada.

"Jah, see pole kuigi tänapäevane süsteem," tunnistas ta. "Ent täpsuse tagamiseks tuleb kasutada ühel ajal nii vana kui ka uut programmi, sest uus on esialgu ebatäiuslik. Mõnda aega tagasi oli meil sama lugu dokumentidega − need liikusid nii paber- kui ka elektroonilisel kujul. Nüüd on paberdokumendid kadunud ning jäänud vaid elektroonilised."

Tulekul koondamised

Viktoria Lutuse sõnul on lähitulevikus plaanis Narva linnavalitsuse struktuuri muudatused ning tema juhitava kultuuriosakonna raamatupidajate arv selle tagajärjel suure tõenäosusega väheneb.

Seda kinnitas ka Ants Liimets: raamatupidamise küsimus on päevakorras, ehkki mitte esikohal. "Niipea kui linnavalitsuse struktuur muutub, tekib see probleem kohe."

"Koondamiste plaan oli linnavalitsuses küll: kui me läheme üle digitaalsetele arvetele, siis võib veel raamatupidajaid koondada või teha rahandusametis ühtse raamatupidamise. Selline idee oli, ent seda ei viida ellu enne, kui uus programm täielikult tööle ei hakka," selgitas Liimets.

Tagasi üles