Suri Narva teatri Ilmarine asutaja ja kauaaegne kunstiline juht Juri Mihhaljov

Juri Mihhaljov oli teadmishimuline ja avatud inimene, kes ei ajanud kunagi raha ja kuulsust taga, vaid lihtsalt armastas väga oma tööd ning püüdis teha kõik selleks, et kõikidele takistustele ja raskustele vaatamata Narvas oma teater oleks.

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Pärast pikka ja rasket haigust lahkus 10. märtsil 72aastasena meie seast Ilmarise teatri kunstiline juht ja lavastaja Juri Mihhaljov.

Mihhaljov sündis 28. juunil 1947. aastal Leedus Šventoji linnas, ent üles kasvas ta Ukrainas, kuhu ta kolis koos perega kaheaastasena. Ukrainat pidas Mihhaljov ka oma kodumaaks. Ta elas Tšernivtsis ning lõpetas Tšernivtsi ülikooli slaavi filoloogia erialal, hiljem aga Leningradi riikliku kultuuriinstituudi rahvateatri lavastaja erialal.

1978. aastal kolis Mihhaljov Narva ning töötas pealavastaja ja kunstijuhina Narva rahvateatris, mis 1989. aastast kannab nime Ilmarine.

1993. aastast Eesti lavastajate liidu liige. Lavastanud üle 70 etenduse, rohkem kui poolesaja lavastuse autor. Kahe lavastuse eest pälvinud Salme Reegi nimelise teatripreemia.

Sai kultuuri valdkonnas osutatud teenete eest Eesti kodakondsuse. 2011. aastal autasustati kohaliku kultuuri edendamise eest Valgetähe V klassi teenetemärgiga.

"Ei suuda uskuda, et seda tarka ja andekat inimest enam meie seas ei ole," ütles Mihhaljovi ande ammune austaja, narvalanna Julia Pill. "See-eest on ja jääb igaveseks meiega mälestus temast ning tema tohutu panus Narva kultuuri."

Juri Mihhaljov jättis endast maha tohutu ja unustamatu pärandi ning elab edasi inimeste hingedes. Tema teater, arvukad õpilased ja muinasjutud, mida ta kirjutas Pjotr Rimski pseudonüümi all. Need meenutavad pigem mõistujutte, kuna ta mõtles välja sügava filosoofilise alatooniga lugusid, öeldes ise, et leidis kõik need lood meid ümbritsevast elust enesest. Seepärast kõnelevadki tema lastele mõeldud muinaslood sageli hoopis täiskasvanute elust. "Vaataja, eriti laps, peab kindlasti end mõne tegelasega seostama − vaid siis elab ta loo tegelastele ja laval toimuvale kaasa," oli Mihhaljov veendunud. "Kui vaataja kaasa ei ela, siis pole ka etendust..."

Paljud Mihhaljovi tööd põhinevad rahvaluulel ning nende loomiseks kulus tal sageli aastaid, kuna ta püüdis eri rahvaste eripärasid ja traditsioone kõigepealt põhjalikult tundma õppida, et tema lavastused kuni detailideni tõepärased oleksid.

Mihhaljov jätkas töötamist ka juba haige olles ning tundis alati huvi, kuidas teatril läheb. Tema viimase teose esietendus toimub aga kahjuks juba ilma temata...

Hüvastijätt Juri Mihhaljoviga toimub Narvas Rugodivi kultuurikeskuses 14. märtsil kella 9-10. Eesti lavastajate liit tegi ettepaneku sängitada Mihhaljov Tallinna Metsakalmistule ning Mihhaljovi lähedased olid sellega nõus. "See on suur au," sõnas Juri Mihhaljovi lesk Irina Mihhaljova. "Siia on maetud Georg Ots, kes oli samuti Narva Ilmarise seltsi loomisega seotud, ning paljud teised tuntud isikud. Juri ei jää meist liiga kaugele − vähemalt kaks korda kuus töötame me pealinnas ning leiame alati aega, et teda külastada." Muldasängitamise tseremoonia on kavas 14. märtsil kell 15.

Tagasi üles