Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktoriks saab Hendrik Agur (4)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Sander Ilvest / Postimees

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps kinnitas teisipäeva õhtul ETV otsesaates "Esimene stuudio", et Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktoriks saab Hendrik Agur. 

Mailis Reps ütles, et riigigümnaasiumi juhi valimise komisjon on just oma töö lõpetanud. "Valik on olnud väga huvitav. Valik on Tallinnast  väga kuulus koolipapa - Hendrik Agur ise on otsustanud selle julge sammu astuda. Ministeerium on teda väga toetamas," kinnitas minister. "Kindlasti ta on selline inimene, kes suudab oma karakteri ja julgusega teha sellest [riigigümnaasiumist] midagi fantastilist. Ja tõestada ära, et ka selles kogukonnas, kus 85 protsenti ja enam räägib vene keelt, on võimalik motiveerida inimesi õppima heas eesti keeles. 

Agur: tegu on eneseületust nõudva  tööga

Henrdrik asub tööle alates 15. aprillist. "Kohtla-Järvele loodav riigigümnaasium on erilise tähelepanu all olev ja erilist panustamist nõudev õppeasutus. Tegu on eneseületust nõudva  tööga, kuid soovin seda teha sajaprotsendilise pühendumisega: eesmärk on  koos meeskonnaga rajada Kohtla-Järvele vähemalt sama hea kool kui Gustav  Adolfi Gümnaasium. Ida-Virumaa pärl ja kogukonna ühendaja – reaal- ja  humanitaarhariduse lipulaev, kuhu soovitakse õppima ja õpetama tulla üle Eesti,"  ütles Hendrik Agur. 

Hendrik Agur: "Huvi eesti keele omandamise vastu saab tekitada õhinapõhiselt ja mitte ainult Tammsaare kaudu."

Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna asejuhataja ja  valikukomisjoni liige Ruth Opmann märkis, et Hendrik Aguri tugevuseks on  pikaajaline kogemus koolijuhina ja põhjalik visioon sellest, milline peaks Kohtla-Järve riigigümnaasium tulevikus olema. "Hendrik Agur on ennast  tõestanud 13 aastat võimeka eestvedajana Gustav Adolfi Gümnaasiumi  direktori ametikohal – tegu on loova, ambitsioonika ning nüüdisaegset  koolikultuuri kandva inimesega," lisas ta.

Mailis Reps ütles otsesaates, et Aguri kõige suuremaks väljakutseks saab usalduse taastamine erinevate kogukondade seas.  "Need kuud, mis väikse nurgana jõudsid ka vabariiklikkusse meediasse, olid kohapeal ikka väga emotsionaalsed," tõdes ta. 

Minister kinnitas, et Kohtla-Järve riigigümnaasium alustab tegevust 1. septembrist. Saatejuht Andres Kuuse küsimusele, mis keeles seal õppima hakatakse, vastas Reps: "Hendrik Aguri ambitsioon on, et niipalju kui võimalik... ehk nagu ta ütleb, otsime igale lapsele õpitee. Eesmärk on selline, et kool kui selline töötab eesti keeles. Aktused, toetav võrgustik, huvitegevus - kõik oleks eesti keeles. Mõnedele põhikooli lõpetajatele, kes, nagu me teame, on üsna kesise keeleoskusega, püüavad nad leida oma õpitee. Kas see tähendab, et osa aineid õpitakse alguses vene keeles või kuidas see õppetöö toimub, tuleb läbi rääkida."

Agur ütles, et Kohtla-Järve gümnaasiumi mõju ja missioon on laiem ühe kooli piiridest, ulatudes linnast ja maakonnast kaugemale.

«Nii tugevdame kohalikku kogukonda ja tekitame inimestes huvi eesti keele ja hariduse vastu. Minu esmane ülesanne on luua meeskond, kes kannab kokkulepitud väärtusi õpilaste arengu igakülgsel toetamisel: tolerants ja koostöömeel peavad olema aluseks, millest kõik tegevused koolis lähtuvad. Samuti eesti keele ja kultuuri säilimine ning eestikeelne õppetöö peavad olema vankumatult tagatud – samas tuleb selles läbivalt arvestada kohalikku keskkonda, õpilaste ja nende perekondade keelelist ja kultuurilist tausta,» rääkis Agur.

«Koolikultuuri peab kujundama nii, et iga õpilase rahvuslik identiteet oleks väärtustatud: kõik kooliõpilased peavad tundma ennast koolis hästi ja turvaliselt. Peatselt algab ka vastuvõtt kooli – õpilastega vesteldes saame selgema pildi sellest, kes õppima tulevad, milline on vene emakeelega õpilaste eesti keele tase ja milliseid toetavaid meetmeid on vaja. Huvi eesti keele omandamise vastu saab tekitada õhinapõhiselt ja mitte ainult Tammsaare kaudu,» jätkas ta.

Reps: Järve gümnaasium jätkab iseseisvana

Mailis Reps rääkis saates ka sellest, mida mõeldakse Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioonileppesse kirjutatud  lausega "Säilitame ja arendame Kohtla-Järvel eestikeelse eraldiseisva õppeasutuse". 

Mailis Reps külastas Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi tänavu veebruaris.
Mailis Reps külastas Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi tänavu veebruaris. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Ta meenutas, et Kohtla-Järve eesti kogukonnal oli mitu erinevat soovi, mida nad enne riigikogu valimisi väga jõuliselt väljendasid. "Üks nendest oli see, et mis iganes keeles see riigigümnaasium alustab, oli väga suurel osal kogukonnast hirm, et nad [eesti õpilased] sinna sulanduvad ja kaovad ära. Et nad tahavad jätkata iseseisvana. See oli ka meie otsus, et me leiame need vahendid, et aidata sel koolil [praegusel Järve gümnaasiumil] saada uuemaks ja värskemaks, toetatada teda, et ta saaks olla eraldiseisev ja iseseisev". 

Reps tunnistas otsesaates, et Kohtla-Järve gümnaasiumi küsimus oli üks nendest, mis võis viia Keskerakonnalt valimisvõidu märtsi alguses toimunud riigikogu valimistel. "Kindlasti üks-kaks mandaati," sõnas ta. "Loomulikult mina ministrina ei oodanud, et see teema nii jõuliselt esile tõuseb." 

Hendrik Agur oli aastatel 2005-2018 Eesti ühe mainekama kooli, Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor. Tänavuse  aasta algusest asus ta tööle haridus- ja teadusministeeriumis riigigümnaasiumide rajamise koordineerijana.

Tagasi üles