Narvas on üha rohkem probleemseid lastega peresid

Ilja Smirnov
Copy
Jelena Vassiljeva: "Politseilt laekub sotsiaalabiametile info kõikide kuni 18aastaste laste sooritatud rikkumiste kohta."
Jelena Vassiljeva: "Politseilt laekub sotsiaalabiametile info kõikide kuni 18aastaste laste sooritatud rikkumiste kohta." Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Narva linna sotsiaalabiameti lastekaitseosakonna ametnikel tuleb tööd üha juurde: probleemsete perede arv piirilinnas kasvab. Ühest küljest on see kindlasti seotud sellega, et ametnikud on hakanud abi vajavaid peresid senisest aktiivsemalt ja tõhusamalt välja selgitama. Enamikul juhtudel on sellesse protsessi kaasatud ka politsei.

Narva linna sotsiaalabiameti direktor Jelena Vassiljeva andis teada, et 2018. aasta veebruari seisuga tuli nende ameti lastekaitseosakonnal tegelda 276 juhtumiga, 2019. aasta 1. veebruariks aga ületas sääraste juhtumite arv viitsadat. Selgituseks: juhtumi all peetakse silmas just nimelt üksikjuhtumit, kuid ühes peres ei pruugi see olla kaugeltki mitte ainus.

Vassiljeva sõnul on ainuüksi nende kolme kuu jooksul, mil tema on Narva linna sotsiaalabiametit juhtinud, tegeldud vähemalt kahekümne perega, kus säärased juhtumid pidevalt aset leiavad.

"Ma arvan, et Eestis valitsev sotsiaal-majanduslik olukord tõukab peresid vaesusesse, peale selle on nendes peredes ka tervisepuudega lapsi. Suurem osa tööst käib nende juhtumite puhul politsei kaudu," rääkis ta.

Vassiljeva selgitas, et politseilt laekub nende ametile info kõikide kuni 18aastaste laste sooritatud rikkumiste kohta.

"Korraldame iga kuu ühes politseiga ümarlaudu, kus arutame läbi politseile ja sotsiaalabiametile parajasti enim muret tegeva 15-20 pere olukorra," lisas Vassiljeva. "Käib põhjalik töö, seepärast on lastekaitseosakonna koormus praegu väga suur."

Vassiljeva sõnul korraldatakse ümarlaudu ka koolides, et selgitada sel moel välja ametnikele seni veel mitte teada olevad probleemsed pered.

"Ma ise koordineerisin kuus aastat Narva Soldino gümnaasiumis hariduslike erivajadustega laste õpet ning nägin seestpoolt, mis sotsiaalabiameti poolt vajaka jääb. Nüüd oleme hakanud korraldama senisest rohkem ümarlaudu ning arutama probleeme koos lastevanemate, tugiisikute, õppealajuhatajate, pedagoogide, klassijuhatajate ja direktoritega − ning asi liigub paremuse poole."

Vassiljeva märkis, et ka paljud narvalased ise annavad aeg-ajalt teada oma murest naabriperede ja -laste pärast. "Kui linnaelanikud meid senisest rohkem teavitaksid, siis oleksime ainult tänulikud," sõnas ametnik.

Tema sõnul võib teate jätta ka politsei hädaabinumbril ning politseinikud teavitavad sellest operatiivselt munitsipaalametnikke.

"Võib öelda, et 80 protsendil juhtudest on meil tegemist ebaadekvaatsete vanematega," tõdes Vassiljeva. "Hiljuti oli selline juhus: ühel 8aastasel tüdrukul suri ema ära ja tüdruk veetis temaga mitu tundi, enne kui naabrid sellest teada andsid. Tüdruk viidi kohe varjupaika, seejärel kooli, huviringidesse... Ta ei saanud kohe arugi, mis juhtunud oli, hiljem aga olid juba psühholoogid abiks."

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles