Ida-Viru elavdamiseks kavandatakse hiigelprojekte

ILJA SMIRNOV/ARHIIV Foto: ILJA SMIRNOV/ARHIIV

Euroopa Liidu uuel rahastusperioodil peaks Ida-Virumaale lisanduma uusi veekeskusi ja muuseume, väikesadamaid ja kergliiklusteid, linnasüdameid ja tööstusparke. Projektid, mis saavad maakondliku heakskiidu, selguvad jaanuaris.

23 miljonile eurole, mille siseministeerium on piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest aastatel 2014-2020 Ida-Virumaale ette näinud, konkureerib ligemale 70 projekti, mille elluviimisel loodetakse rohkem või vähem eurorahale. Kokku taotletakse ligi 83 miljonit eurot.

Neist kõige kallim − 8 miljonit eurot −, on Vasknarva-Alajõe-Kauksi-Mustvee kergliiklustee rajamine. Maksumuselt järgmine on OÜ Sena plaan ehitada Ahtmesse ärikeskus-inkubaator, mille eelarve on 6,4 miljonit.

5 miljoni euroseid ettevõtmisi on juba hulgi, sest turismiprojektide puhul on see suurim lubatud maksumus.

Näiteks kavandatakse Narva-Jõesuusse möödunud suvel valminud Nooruse spaa juurde veeparki. "Nooruse veekeskuse külastatavus on oluliselt suurem kui eeldasime. Selle projekti eesmärk on olemasoleva spaa juurde ehitada veepark, mis ühendatakse veekeskusega. Sel juhul oleks see Eesti suurim veekompleks," rääkis OÜ Termak Real Estate juhatuse liige Igor Baranov.

Kui katusealuses veekeskuses on eri basseinid ja saunad, siis veeparki kavandatakse aktiivse perepuhkuse veetmiseks lainebasseine, liutorusid, koopaid, surfiatraktsioone jms.

Rohkem veepuhkuse võimalusi

5 miljonit eurot maksab ka Kreenholmi veekeskuse ehitamiseks vajaliku taristu rajamine ning tööstusmuuseumi väljaehitamine, mis kajastaks tehnoloogia arengut läbi Kreenholmi tekstiilitööstuse ajaloo. Mõlemad mahukad projektid on osa OÜ Narva Gate plaanist arendada ligemale 30 hektari suurusest Kreenholmi ajaloolisest territooriumist uus ja atraktiivne linnakeskus, selgitas kinnisvarafirma juhataja Jaanus Mikk.

Narva muuseum saaks 5 miljoni euro eest restaureerida linnuse idatiiva ja parandada kogu linnuse külastuslogistikat. Sama summa kulub ära Aidu veespordikeskuse edasiarendamiseks, et luua sellest rahvusvahelise tasemega veespordialade võistlus- ja treeningkeskus ning sobiv paik aktiivseks puhkuseks. "Kusagil mujal ei saa põlevkivipärandit sellisel moel ära kasutada ja esile tuua," nentis veespordikeskuse juht Hardi Murula.

Samast rahapotist küsitakse raha ka ettevõtluskeskkonna parandamiseks ja linnakeskuste ümberkujundamiseks. SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus näeb 2,5 miljoni euro eest ette nii Kohtla-Järve tööstuspargi kui Narva Kulgu tööstuspargi taristu rajamise.

Kiviõli linn kavandab keskväljaku ja promenaadi rajamist ning Viru tänava rekonstrueerimist. Sillamäe linn soovib aga avada ajaloolise keskuse merele ja rajada rannapromenaadi. "Sillamäel, nagu ka Kiviõlil, pole võimalik mujalt investeeringuteks raha taotleda," tõdes Sillamäe linnapea Tõnis Kalberg.

Laiapõhjaline hindamine

Et piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest saaksid raha projektid, mis on kaalukad kogu maakonna jaoks, kaasati prioriteetsuse pingerea tegemisse lisaks kohalikele omavalitsustele ettevõtted ja asutused. Näiteks saavad sõna sekka öelda Eesti Energia, VKG, töötukassa Ida-Virumaa osakond, Ida-Viru ettevõtluskeskus, mõlemad maakonnas asuvad kolledžid jne.

Maavalitsus ootab hindeid 9. jaanuariks. "Me peame kokku leppima, millised projektid on meie maakonna jaoks prioriteetsed," selgitas Ida-Viru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist Jana Pavlenkova.

Tema sõnul on kõige olulisem kriteerium mõjukus kogu maakonnale ja selle kitsaskohtade lahendamisele. Projekte tuleb hinnata ka sellest vaatevinklist, kui palju soodustab nende elluviimine ettevõtlust ja tööhõivet.

Ida-Viru maavanem Andres Noormägi lootis, et hindajad näevad asju laiemalt kui ainult oma mätta otsast. "Loomulikult on oma mätas kõige lähemal, aga võib-olla oleme mingi suure tee algusjärgus ja hakkame laiemalt mõtlema. Seni on ikka käinud nii, et mulle-mulle-mulle. Näeme, et selle tulemusena pole maakond ühtlaselt arenenud."

Projektid, mis tegevuskavva ei pääse, ei saa ettevõtluse arendamise sihtasutusest (EAS) toetust taotleda. Need, mis aga hääletatakse sisse, hakkavad hiljem omavahel EASis konkureerima. Ideid võib olla tegevuskavas kaks korda rohkem kui raha nende teostamiseks ning rahastamisotsuse teeb EAS.

Juba praeguseks on teada, et toetust ei saa taotleda Narva-Jõesuu kontserdihalli rajamiseks, sest projekt ei jõudnud tähtajaks maavalitsusse ning jäeti hääletusest välja.