Arendusprojektide hindamine kiskus pingeliseks
22. jaanuar 2015, 21:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ida-Viru lähiaastate suuremate arendusprojektide hääletamine päädis maavalitsuse kõrge ametniku pahameelepurskega sotsiaalmeedias, sest tagatoa kokkulepetel pole uuel ELi rahastusperioodil kohta.
"No ei oska ma enam aru saada − hindamiskomisjoni liikmetele on edastatud konkreetsed kriteeriumid ning mõned arvavad, et võivad sülitada objektiivsuse peale ning lihtsalt julmalt panna kas 0 (fui, ei meeldi) või 4 (jaa, minu sõbra oma)," tegi eelmisel nädalal oma Facebooki kontole pahase postituse Ida-Viru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist Jana Pavlenkova.
Nördimuse põhjuseks olid osa kohalike omavalitsuste antud hinded, mis ei lähtunud piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme kriteeriumidest. Täpsemalt sellest, kui mõjukas on projekt kogu maakonnale ja selle kitsaskohtade lahendamisele ning kui palju soodustab selle elluviimine ettevõtlust ja tööhõivet.
"Eelmise rahastusperioodiga võrreldes on Euroopa Liidu nõuded kardinaalselt muutunud. Kui eelmisel perioodil tehti klannipoliitikat ja lepiti omavahel kokku, siis nüüd seda enam rakendada ei saa. Areng ja töökohad on võtmesõnad," kommenteeris Ida-Viru maavanem Andres Noormägi.
Tema sõnul tehti hindamiskriteeriumide puhul selgitustööd kõikidele omavalitsustele, aga ka maakonna jaoks olulistele ettevõtetele ja asutustele, kes hindamisse kaasati. Sellest hoolimata umbes pooled omavalitsused ignoreerisid etteantud kriteeriume. Näiteks pidi andma kindla punktide arvu see, kui projektiga luuakse 20 ja rohkem töökohta. Osa omavalitsusi andis aga sellisele projektile nulli.
"Mõnede omavalitsuste puhul oli näha, et nad panid maksimumpunktid endale ja sõpradele. Teised küsisid selle peale, mis toimub," kirjeldas Pavlenkova.
Selgitustöö jätkub
Noormägi lisas, et oli eelmisel nädalal valiku ees, kuidas sellises olukorras edasi minna ja kas kahtlased hindamised diskvalifitseerida, ent seda siiski ei tehtud.
"Kuna tähtaeg, mil pidin esitama piirkonna konkurentsivõime tugevdamise kava siseministeeriumile, lükkus edasi, otsustasime minna piirkondadesse kohapeale ja veel kord omavalitsusjuhtidega kohtuda. Läbirääkimiste käigus korrigeerime pingerida ja teeme veel selgitustööd selleks, et minu otsus oleks võimalikult põhjendatud," rääkis Noormägi, kellele jääb tegevuskavas lõplik sõna.
Ida-Virumaa omavalitsusliidu (IVOL) esimees Veikko Luhalaid, keda on kahtlustatud omavalitsuste survestamises ja IVOLi kava pealesurumises, eitas seda. Tema hinnangul oli etteantud jäikade kriteeriumide tõttu hindamise mõttekus üldse küsitav.
"Tekkis küsimus, milleks on üldse hindajad, kui saaks pingerea Exceli tabelis kriteeriumide järgi paika panna. Seetõttu võtsin ühendust projektispetsialisti Mihkel Laanega ja palusin tal projektid prioriteetsuse järjekorda seada. Esimeses kolmandikus pidid olema sellised, mis vastaksid kriteeriumidele ja võiksid ka EASile kui rahastajale atraktiivsed olla," selgitas Luhalaid.
Tellitud analüüsi alusel andis oma hinded IVOL kui asutus, kes oli üks rohkem kui 40 hindaja hulgas.
"Omavalitsused võisid esitada autonoomselt oma kava ja see oli nende teha, kas nad võtsid IVOLi tabelit arvesse või mitte. Mõnedel, kellel huvi puudus ja kes ei soovinud süveneda, oli lihtne see üle võtta. Seevastu need omavalitsused, kes tundsid end IVOLi tabelis mitte liialt hellitatud, võisid toimida oma äranägemise järgi. Igal juhul polnud meie eesmärk kellelegi survet avaldada," kinnitas Luhalaid.
Mitu küsitavust
IVOLi esimees leidis küsitavusi nii hindamise protseduuris kui hindajate valikus. "Näiteks miks oli hindajate seas Narva muuseum, kui maakonnas on muuseume terve hulk? Õigem oleks olnud valdkondade koond, et muuseumid annavad oma hinde, ettevõtjad oma jne. Võib-olla oleks siis pingeid vähem olnud."
Samamoodi tekitas Luhalaius kahtlust taotlussummade tõepärasus. "Taotlussumma võib alguses atraktiivsuse tõstmiseks väiksemaks kirjutada ja loodavate töökohtade arvu omakorda suuremaks. Kes seda pärast kontrollib? Sellisel juhul on keeruline ühe projekti olulisust hinnata, sest tegemist pole veel projektitaotlusega, mis hakkab hiljem EASis konkureerima."
Põhjaranniku andmetel on vähemalt üks projekt, mille kaalukust maavanem ja omavalitsusliidu esimees eri moodi näevad − Virumaa tööstuspark, mida ettevõtja Priit Kotkas arendab Vaivara valla maadel.
"Vaivara vald esitas kolm projekti ja peab kõige olulisemaks Virumaa tööstuspargi edasiarendamist," kinnitas Luhalaid. "Selle esimene etapp on EASi ja ettevõtja rahaga teostatud ja leiame, et ei saa poolel teel seisma jääda. Kui see on valla arengukavas sees, ei saa maavanem ametlikult öelda, et see pole prioriteet."
Noormägi märkis, et kõiki tööstusparke käsitletakse ühtses kontekstis, arvestades juba tehtud kulutusi.
"See on ju fakt, et Narva tööstuspark on saanud arendamiseks kõvasti vähem raha kui Virumaa tööstuspark. Meile tundub, et perspektiivsem on Narva tööstuspargi edasiarendamine. Selge on see, et viie aastaga me ei saa kõiki tööstusparke valmis ja peame tegema valiku. Näiteks Jõhvile ütlesime otse, et tööstusparkide nimistus on ta meie hinnangul viimane, sest tal ei ole rosinat."
Projektitaotluste hulgas on ka selliseid, mis on nii maavanema, IVOLi kui teiste hindajate silmis maakonna jaoks vaieldamatult olulised. Sellisteks on näiteks Aidu veespordikeskuse edasiarendamine ja Ida-Viru turismiklastri projekt maakonna suuremahuliseks turundamiseks.