Purtsesse tuleb uhiuus jahisadam

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Jahisadam tuleb olemasoleva Purtse sadama vastasküljele, teisele poole Purtse jõge.
Jahisadam tuleb olemasoleva Purtse sadama vastasküljele, teisele poole Purtse jõge. Foto: Matti Kämärä

16 väikesadama seas ettevõtluse arendamise sihtasutuselt toetust saanud 14 kaikohaga Purtse jahisadam, mis on oluline osa Liimalasse planeeritud Tulivee turismikompleksist, peab valmima selle aasta oktoobris. 

Ettevõtluse arendamise sihtasutus (EAS) otsustas toetada 16 väikesadama arendamist 2,4 miljoni euroga, millest 158 222 eurot tuleb Purtse jahisadama ehitamiseks. Arendaja, OÜ Trogar, lisab sellele omaosalusena veel 67 810 eurot.

Purtse oli Ida-Virumaa sadamatest ainus, mis toetust sai. Kui teised toetuse saajad pigem arendavad juba olemasolevat sadamat, siis Purtse oli saajatest ainus, kus praegu midagi pole ja ehitustöid alustatakse sisuliselt nullist.

Kaks sadamat vastakuti

Purtse jahisadamasse on planeeritud 14 kaikohta, millest kümmekond on mõeldud sadama külastajatele. Sadama ehitamiseks tuleb süvendada akvatooriumi, ehitada kaks väikest muuli: üks kaitsmaks sadamat merelt tuleva rüsijää ja teine Purtse jõge mööda liikuva sodi eest. Lisaks ehitatakse kaldakindlustus ja väike sadamahoone, kus on olemas ruumid asjade ladustamiseks, aga ka pesemisvõimalus.

Sisuliselt hakkab uus sadam asuma juba olemasoleva, aga praegu sisuliselt kasutuna seisva Purtse kalasadama vastas, Purtse jõe Liimala küla poolses küljes. Purtse kalasadam müüdi koos suletud kalatööstusega aastaid tagasi, hoonetest viidi välja sisustus ning kompleks ise jäi seisma ja lagunema.

Purtse jahisadamat arendava OÜ Trogar juhatuse liige Heigo Prits tunnistas, et neil ei ole juba olemasoleva Purtse kalasadamaga isegi ühist akvatooriumi ja nad toimetavad täiesti eraldiseisvalt. Ainus, mis kahte sadamat ühendab, on nende asukoht Purtse jõe suudmes. "Kui nime valisime, siis lähtusime veeteede ameti soovitusest kasutada Purtset, mis on meresõitjatele juba tuttav," ütles ta.

Kümme kuud ehitamiseks

EAS toetas seekord vaid selliseid sadamaid, kes suudavad vajalikud arendustööd teha käesoleva aasta sügiseks, sest rahastamiseks kasutatakse veel Euroopa Liidu eelmise finantsperioodi vahendeid. Seega peab Purtse jahisadam olema valmis 31. oktoobriks.

"Vähemalt eelpakkumise teinud ehitusfirma ja EAS ise on pidanud seda tähtaega meie puhul reaalseks ning kuna nemad on erinevalt meist spetsialistid, siis tuleb neid uskuda," ütles Prits.

Rahataotluse positiivne vastus jõudis arendajani eelmisel nädalal. Nüüd tuleb ehitustööde alustamiseks välja kuulutada riigihange, mille ettevalmistamisega tehti algust veel enne positiivse otsuse saamist. See aitab nüüd aega kokku hoida ja kohe kui EAS on hankedokumentidele heakskiidu andnud, kuulutatakse see välja.

"Tänavune talv soosib ehitustöid ning loodame osa nendest veel enne aprilli ära teha," tunnistas Prits, et aega pole ülemäära palju ja osa sellest võtab ära kalade kudemisaeg 21. aprillist juuni lõpuni, kui vees ei tohi mingeid ehitustöid toimuda.

Kõige keerukam osa ehitusprotsessist on akvatooriumi süvendamine kahe ja poole meetrini. "Keeruline on see juba seetõttugi, et seda tööd oskavad ja suudavad teha vähesed ettevõtted. Meie maht on aga liiga väike, et suuremad neist selle ette võtaksid," tõdes arendaja. Eelkalkulatsiooni tarbeks tegi hinnapakkumise siiski mitu ettevõtet, mis annab lootust, et süvendaja leitakse ja on ka valikuvõimalus.

Oluline arengusuund 

Sadama ehituseks saadud toetus on OÜ-le Trogar, kes kavandab Liimala randa Tulivee nime kandvat turismikompleksi, esimene toetus. "Teeme asju sammhaaval," ütles Heigo Prits, et sel aastal keskendutakse just sadama ehitamisele ning ülejäänud kompleksi väljaehitamiseks, kus muu hulgas on nii toitlustus- kui majutusteenused, otsitakse toetusvõimalusi.

Pritsu sõnul on sadam oluline mitte ainult nende planeeritud Tulivee kompleksile, vaid tervele piirkonnale. "Eestis sõidetakse jahtide ja kaatritega palju, siia kanti satutakse aga harva, sest külalistel pole, kuhu tulla, ja omadel pole, kus aluseid hoida," tõdes ta.

Ka EAS peab just ida poole sadamate võrgustiku loomist ülioluliseks. EASi juhatuse liikme Sigrid Harjo sõnul on toetuse eesmärk kaasa aidata sellise väikesadamate võrgustiku loomisele, kus sadamateenuste kättesaadavus oleks tagatud iga 30 meremiili tagant. "Sellise tihedusega sadamavõrgustik võimaldab harrastusmeresõitjatel mõistliku pikkusega päevateekonnaga Eesti vetes liikuda nii, et oleks võimalik sadamas ööbida," selgitas Harjo. Ta nentis, et lisaks sadamavõrgustiku tihedusele on oluline külastajatele vajalike teenuste olemasolu tagamine sadamas. Seda peeti toetuse andmisel ka silmas.

EASi regionaalarengu keskuse valdkonnajuht Marge Sargma tõdes, et toetust saanud sadamaid on kõikides merepiiriga maakondades. "Eriti hea meel on Ida-Virumaale uue Purtse jahisadama rajamise üle. Purtse sadam aitab kaasa mereturistide idasuunalisele liikumisele Eesti rannikul, mis oli seni sobiva sügavuse ja vajalike teenustega sadamate puudumise tõttu selles piirkonnas sisuliselt võimatu," ütles Sargma.

Ida-Virumaalt proovisid toetust saada veel Toila ja Narva-Jõesuu, kes selles voorus seda ei saanud. Küll on uuel programmperioodil − aastatel 2014-2020  − väikesadamate toetuseks planeeritud 5 miljonit eurot ning täiendavalt on kavas läbi viia vähemalt kaks taotlusvooru.

Tagasi üles