/nginx/o/2019/01/04/11694811t1ha291.jpg)
/nginx/o/2015/01/27/11994795t1h453e.jpg)
Ida-Viru kortermajadele antakse teistest suuremat toetust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lähiajal saavad korterelamud taotleda riigi toetust majade kordategemiseks ja energiakulude vähendamiseks. Ida-Virumaal on toetuste osakaalud kümme protsenti suuremad kui mujal.
Majandus- ja taristuminister Urve Palo saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu, mille kohaselt on korteriühistutel võimalik saada maja kordategemiseks ja energiakulude vähendamiseks senisest suuremat riiklikku tuge.
Kokku plaanib riik järgmistel aastatel toetada tuhande korterelamu renoveerimist, investeerides selleks 102 miljonit eurot.
Eelnõu järgi hakatakse rekonstrueerimistoetust andma kolmes osakaalus: 15, 25 ja 40 protsenti tööde maksumusest. Osakaal sõltub saavutatavast energiasäästust ja tehtavatest töödest. Erandina on Ida-Virumaa korteriühistutel võimalik saada 10 protsenti suurema osakaaluga toetust.
Üksikud taotlenud
"Erisus tuleneb valitsuse prioriteedist arendada Ida-Viru maakonna arengut ja hoogustada rekonstrueerimistegevust. Seni on vaid mõned üksikud Ida-Viru korterelamud toetust taotlenud ja saanud, samas on üldine korterelamute seisukord maakonnas kehv," ütles Põhjarannikule ministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Gea Otsa.
Ta lisas, et erikohtlemise tingis ka Ida-Virumaa elanike madalaim netosissetulek. "2012. aastal tegi statistikaamet leibkondade energiatarbimise uuringu ja sellest selgus, et elamute soojustamisel on suurim probleem just rahanappus."
Lisaks toetatakse 50 protsendi ulatuses ehitusprojektide koostamise, tehnilise konsultandi teenuse ja omanikujärelevalve teenuse kulusid. Eelmisel perioodil oli suurim toetuse määr 35 protsenti.
Ootused tõusnud
Suurem toetus tähendab seda, et ka ministeeriumi ootused on projektide tulemustele ja ettevõetavate tööde mahtudele mõnevõrra tõusnud. Kuna praegune renoveerimise praktika on näidanud tõsiseid puudujääke just korterite ventilatsiooniga, on kõikidele toetuste tasemetele määratud ka miinimumnõuded ventilatsioonile, teatas ministeerium.
Toetus on suunatud enne 1993. aastat ehitatud korterelamutele, milles on moodustatud korteriühistu või mis on tervikuna kohaliku omavalitsuse omanduses. Majas peab olema vähemalt kolm korterit.
Otsa ütles, et kui kooskõlastusringilt palju muutmisettepanekuid ei tule, avaneb taotlusvoor veebruari lõpus või märtsi alguses.
Minister Palo kutsus korteriühistuid üles toetust taotlema. "Lõviosa Eesti kortermaju on ehitatud ajal, mil energiasäästule ei pööratud tähelepanu. Seetõttu on kommunaalkulud kõrged ning eluasemele kulub tähelepanuväärne osa perekonna sissetulekust."
Korterelamute rekonstrueerimise toetust hakkab välja andma SA KredEx, kes teavitab taotluste vastuvõtmise alustamisest eraldi.