Metall saab Jõhvis nüüd "teflonkatte"

Otto Richard Pukk näitab hiljuti ülesseatud tootmisliini juures Xylani tehnoloogiaga töödeldud metallitükki, mis on disainitud mobiiltelefoni hoidjaks. Kuigi põhiline osa praegu Jõhvis sellel liinil töödeldud metalldetailidest läheb süvamerre rajatavatesse naftapuurtornidesse, peetakse ettevõttes plaane toodete valmistamiseks ka teistele tööstusharudele. Foto: Peeter Lilleväli

Jõhvis asuv Eesti Energia Tehnoloogiatööstus võttis  400 000 euro eest kasutusele Xylani tehnoloogia, mis võimaldab hakata valmistama keerukamaid metalltooteid, mille müügiga  on võimalik teenida rohkem raha nii naftatööstuse kui ka mitmete teiste tööstusharude partnerina. 

USA korporatsiooni Whitford ligemale pool sajandit tagasi väljatöötatud tehnoloogia võimaldab keemilise protsessi käigus  katta metalli  kihiga, mis kaitseb teda nii kulumise kui rooste eest ja vähendab samas hõõrdumist. "Xylan on nagu teflon: sellel on vett hülgavad ja hõõrdumist ning kulumist vähendavad, korrosiooni eest kaitsvad ja ka müra vähendavad omadused," ütles Eesti Energia Tehnoloogiatööstuse juhatuse esimees Otto Richard Pukk.

Naftapuurtornide detailid

Jõhvis asuva metalliettevõtte olulisemaks partneriks on kujunenud nafta- ja gaasitööstusele seadmeid projekteeriv ja valmistav Norra kontsern Aker Solutions ASA. Tema tellimusel on Jõhvis valmistatud mitmesuguseid raudkonstruktsioone ja raame süvamerre rajatud naftapuurimistornide jaoks. Suur osa detailidest on vajanud ka Xylani tehnoloogiaga töötlemist. "Siiani oleme ostnud seda teenust sisse Poolast.  Logistiliselt ei ole olnud aga kõige mõistlikum toimetada metalldetaile siit Poola ja tuua neid siia tagasi.  Nüüd saame võimaluse teha oma tehases sedasama," kinnitas Pukk.

Eestis on Jõhvi nüüd esimene ja ainus koht, kus selline tehnoloogia on olemas. Ta lisas, et ostetud tootmisliin pandi  Jõhvis kokku oma jõududega. "Tootmisprotsessi oleme välja töötanud koostöös Akeriga," ütles Pukk, kelle sõnul uusi töötajaid selle liini jaoks palgata kavas pole. "Koolitame välja oma töötajaid."

Eesti Energia juhatuse liige Andres Vainola tõi esile, et uue tehnoloogilise sammu tegemine võimaldab säilitada olemaolevaid töökohti. "Nafta- ja gaasitööstuse jaoks on praegu äärmiselt keerukas aeg. Praeguste maailmaturuhindade juures tuleb igalt poolt uudiseid suurtest koondamistest. Võttes kasutusele selle tehnoloogia ja töötades koos Aker Solutionsiga, saame me paremini hoida ka oma töökohti. Me oleme  võitnud nende usalduse − nad  soovivad meiega jätkata koostööd pikemas perspektiivis," tõdes ta.

Suund kallimatele toodetele

Vainola sõnul liigub Eesti Energia Tehnoloogiatööstus selle sammuga ka metallide töötlemise väärtusahelas järgmisele tasandile. "Siiani oleme metalle töödelnud üldjuhul vähemkeerukaid tehnoloogiaid kasutades, nüüd saame tõusta kõrgemale. See võimaldab saada toodete eest paremat hinda, aga see esitab ka suuremaid väljakutseid. Meilt oodatakse väga head  kvaliteeti, väga suurt tarnekindlust," selgitas ta.  "Kui saame selle väljakutse vastuvõtmisega hakkama, siis ma loodan hingest, et ühel heal päeval kajastub see ka meie töötajate palkades."

Tehnoloogiatööstuse arendusosakonna juhataja Tanel Telliskivi sõnul kasutatakse Xylani tehnoloogiaga valmistatud detaile peale õli- ja gaasitööstuse laialdaselt ka näiteks autotööstuses, toiduainetööstuses ja mitmel pool mujal. "Teflonkattega panne ja potte leidub igas majapidamises. Aga samal põhimõttel on valmistatud enamik vorme  kommitööstuses," tõi ta näite.

Andres Vainola sõnul otsib Eesti Energia Tehnoloogiatööstus partnereid ka teistes tööstusharudes. "Me hindame kõrgelt Akerit, kes on väga tugev tegija õli- ja naftatööstuses. Aga me peame meeles pidama maamehe tarkust, et mune ei hoita ühes korvis, ja seepärast on mõistlik hajutada partnerlusriske," märkis ta.

Vainola ei välista, et kunagi võidakse samas Jõhvi tehases hakata valmistama ka osi tuntud automarkidele.  "Sellest me unistame. Välisturud on mitmes sektoris avatud, kuid sinna pääsemiseks peame ise kõvasti pingutama.  Selge on, et mida kõrgemale tasemele liikuda, sest rohkem kerkivad ka nõudmised. Nii autotööstus kui ka toiduainetööstus on naftaseadmete järel juba järgmine tase, kus on nii kõrgemad marginaalid kuid ka veelgi rangemad standardid," arutles ta. "Praegu me ei paisuta ootusi liiga suureks, kuid teeme endast parima, et ükskord sinna jõuda."

Vainola sõnul ei võtnud Eesti Energia 400 000 euroga väga suurt investeerimisriski.  "Me loodame tasuvusajaks  5-7 aastat.  Meil ei ole praegu veel lepingutega piisavat katet, kuid  Aker on näidanud üles valimisolekut ka tarnemahtude suurendamiseks. Otsustasime, et liigume samm-sammult ega ole kasumlikkuse puhul väga ahned. Õpime esialgu uut tehnoloogiat tundma ja seeläbi arendame ka oma võimekust liikuda väärtusahelas ülespoole ja olla vajaduse korral valmis laienema," märkis ta.