Ida-Viru linnad ihkavad tondilossidest vabaneda

Kohtla-Järve lammutas hulga kasutuskõlbmatuks muutunud elumaju maha kümme aastat tagasi. Lähiajal loodetakse seda riigi toel jätkata. Foto: PEETER LILLEVÄLI/ARHIIV

Riik lubab omavalitsustele tuge tondilosside lammutamiseks. Ida-Viru linnad kavatsevad 700 000 eurost oma osa saada.

Majandus- ja taristuminister Urve Palo allkirjastas toetuse andmise tingimused, mille järgi on kohalikel omavalitsustel võimalik taotleda riigilt toetust tühjaks jäänud ja linnapilti risustavate hoonete lammutamiseks. Kokku eraldatakse selleks 700 000 eurot; toetust hakkab jagama sihtasutus Kredex.

2013. aastal läbi viidud uuringu andmetel on Eestis lammutamist vajavaid hooneid üle 250. Probleemsemad maakonnad on Valgamaa, Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa, teatas ministeeriumi pressiosakond.

"Idee on hea, aga lammutamine on tühjaks jäänud majade juures kõige väiksem mure. Põhiline on omandiküsimus, mida riik ei lahenda," kommenteeris Kiviõli linnapea Dmitri Dmitrijev.

Kiviõlis on kokku lükatud ja minema veetud umbes 15 elumaja, neist viimane eelmisel aastal, lisas ta.

"Riik pakub lammutamistoetust tingimustel, mille järgi peavad kõik korterid olema 100 protsenti omavalitsuse omad, aga selliseid maju meil praegu ei ole. Enne peame lahendama juriidilised omandiõigusega seotud küsimused, mis võtab meeletult aega. On 3-4 maja, millega praegu pidevalt tegeleme. Saame tasapisi korterid linna kätte: inimesed kas loobuvad linna kasuks või teeme vahetustehingu. Kokku võib see protsess kesta kauem kui aasta."

Aeganõudvaks teeb selle asjaolu, et osa korteriomanikke on jätnud oma vara igasuguse hooleta ning kadunud nelja tuule poole ega soovi end suurte võlgade tõttu näole anda. Tihti on seatud korterile hüpoteegid ja pandud keelumärked, mis teeb samuti lammutamise keeruliseks, sest kaasneda võib kohtuasju.

"Aga arvestades võlaõigust ja eraomandi puutumatust, ei kujuta ka ette, kuidas riik saaks lammutamistoetust teisiti jagada ja õigusloomega aidata. Pigem on see regionaalpoliitika küsimus, et sellist olukorda ei tekiks, kus linnad ja külad tühjaks jooksevad," arutles Dmitrijev.

Saatusekaaslasi jätkub

Ta lisas, et hüljatud elumajad pole ainult Ida-Viru omavalitsuste probleem. "Meie juures käisid Valga linna esindajad, sest seal on samamoodi palju tühjaks jäänud kortermaju. Nad käisid uurimas, kui kaugele meie oleme selle protsessiga jõudnud, ning said teada valupunktid, et mitte sama reha otsa astuda."

Arvestades, et maksimaalne võimalik toetusmaht taotleja kohta on 60 000 eurot, saaks Kiviõli küsida omandiõiguse positiivsel lahenemisel toetust 1-2 maja lammutamiseks. "Ühe hruštšovka lammutamine maksab 30 000 - 50 000 eurot. Maksumus sõltub sellest, kas saame lammutamisest tekkivat ehitusprahti taaskasutada, sest äravedu ja ladestamine on suur kulu," selgitas Kiviõli linnapea.

Kohtla-Järve on alates 2004. aastast lammutanud keskkonnainvesteeringute keskuse toel paarkümmend hüljatud ja varemeteks muutunud elumaja, aga kasutuskõlbmatuks muutunud hooned pole sugugi otsa saanud, tõdes linnapea Jevgeni Solovjov.

"Enne kui otsustame, milliste majade lammutamiseks toetust küsida ja mis on meie prioriteedid, ootame ära täpse juhendi."

Keskused korras

Solovjov nimetas ühe võimaliku objektina Sompa endist koolimaja. "Tühje elumaju leidub Sirgala ja Viivikonna linnaosas. Ahtme ja Järve linnaosa keskuses neid enam ei ole, küll aga äärelinnas."

Ka Kohtla-Järve on pidanud korteriomanikega piike murdma.

"Kui volikogu on kuulutanud maja elamiskõlbmatuks ja teinud otsuse lammutada, oleme inimestele, kellel puuduvad kommunaalvõlad, maksnud kompensatsiooni või andnud vastu elamispinna teises majas. Aga siiani ilmub nõudmistega välja inimesi, kes ütlevad, et neil oli korter lammutatud majas. Veel eelmisel aastal oli sel teemal kohtuvaidlusi, kus hagejad kaotasid," märkis Solovjov.

Riigi toetusest ei ütleks ära ka Jõhvi. Näiteks tuleb ühe kandidaadina kõne alla Sädeme t 12 asuv keskkütte, vee ja gaasita maja, mis on aastaid peavalu valmistanud. Praeguseks on vald omandanud peaaegu kõik korterid; vaid ühe omanikuga pole siiani kaubale saadud.

"Ta ei ela seal ise sees, nii et tal pole korterist sooja ega külma ning ta on küsinud turuhinnast märgatavalt suuremat hinda, aga see probleem on loodetavasti lahenemas kompromisslahendusega," ütles abivallavanem Vello Juhkov.

Tema sõnul on elamiskõlbmatu ka üks Kosel asuv elumaja. "Seal elab üks inimene reaalselt sees ega taha lahkuda. Üritame veel läbi rääkida."

Sillamäe linnapea Tõnis Kalberg märkis, et hüljatud korterelamuid linnas pole. Üks üheksakorruseline hoone, mis jäi omal ajal lõpuni ehitamata, lammutati umbes 15 aastat tagasi ja rohkem pole sellist vajadust tulnud.

Küll võib Sillamäe kaaluda lammutamistoetuse küsimist kunagise koolimaja varemete äravedamiseks; praegu paistavad need maanteele ja riivavad silma.

Narva linnapea Eduard East ütles, et piirilinnas on hooletusse jäetud hooned pigem eraomanike käes, aga selliste lammutamiseks ei saa toetust taotleda.