Maakond peab olulisimaks Aidu veespordikeskuse arendust

Et Aidu veespordikeskusest saaks rahvusvahelise tasemega võistlus- ja treeningkeskus, on tarvis rajada taristu ja hooned. Pildil on näha kavandatavate hoonete välisilme. Foto: ESKIIS/SA AIDU VEESPORDIKESKUS

Ida-Virumaal hääletati arendusprojektidest kõige kõrgemale kohale turismiga seotud tegevused: Aidu veespordikeskuse ja Kiviõli seikluskeskuse edasiarendamine ning Ida-Virumaa kui sihtkoha turundus.

Ida-Viru maavanem Andres Noormägi ütles, et eeltöö paremate projektiideede määramiseks on tehtud ja ta esitab siseministeeriumile 6. märtsiks piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme tegevuskava. See tähendab, et  38 projektiideed 65st saavad edaspidi konkureerida ligemale 23 miljonile eurole, mille siseministeerium on aastateks 2014-2020 Ida-Virumaale ette näinud.

Kuigi järjestus on tehtud põhimõttel, et eespool on maakonna jaoks kõige kaalukamad projektid, on kõigil tegevuskavva pääsenud projektiideedel hilisemal konkureerimisel võrdsed võimalused. "See tähendab, et ettevõtluse arendamise sihtasutusse esitatav projektitaotlus peab olema väga kvaliteetne," märkis Noormägi.

Pingerea tegemises osalesid kohalikud omavalitsused ning maakonnas kaalukad ettevõtted ja asutused. "Leidsime Ida-Virumaa omavalitsusliiduga kuldse kesktee. Tegevuskavva pääses ühest küljest projektiideid "igaühele midagi", aga samas ka neid, mis vastavad meetme tingimustele ning on head kogu maakonnale," ütles Noormägi.

Hindamisel pidi arvestama, kui mõjukas on projekt maakonnale tervikuna ja selle kitsaskohtade lahendamisele ning kui palju soodustab selle elluviimine ettevõtlust ja tööhõivet.

Seetõttu on loogiline, et tegevuskavva pääses kõige rohkem turismiprojekte, märkis Ida-Viru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist Jana Pavlenkova. "Turism on inimmahukas sektor ja seal luuakse palju töökohti."

 Muutis arvamust

Tegevuskavas esimesele kohale hääletatud Aidu veespordikeskus soovib ligemale 2,1 miljonit eurot toetust oma toodete ja teenuste pakkumiseks vajaliku taristu ning hoonete rajamiseks. Selle tulemusena luuakse rahvusvahelise tasemega veespordialade võistlus- ja treeningkeskus ning tingimused aktiivse puhkuse läbiviimiseks.

"Tunnistan ausalt, et Narva-Jõesuu linnapeana ma ei hinnanud seda projekti. Ma ei saanud aru, miks on vaja tegelda tööstusaladega, kui meil on olemas nii palju suurepäraseid alasid, mis tuleb korda teha. Olen oma arvamust selgelt muutnud," nentis Noormägi.

Maavanemana näeb ta Aidul suurt potentsiaali. "Seda mitte ainult sõudespordiga tegelemisel, vaid seal saab aasta ringi teha väga huvitavaid asju, nagu näiteks uisumaratoni 24. veebruaril. Aidus on 33 kilomeetrit kanaleid ja see on rosin, mida kellelgi teisel ei ole. Igal juhul tasub Aidu edasiarendamist."

Kiviõli seikluskeskus loodab ligemale 1,5 miljoni euro suurusele toetusele, et suurendada oma atraktiivsust suvisel ajal. Kuna praegused suvised teenused on ekstreemsed ega ole lastele ja peredele suunatud, on keskus väljaspool talvehooaega alakoormatud. Seetõttu kavandatakse alpikelgurada, kus saaks sõita ratastel kelguga, postidel seiklusrada, veeatraktsioone, batuute jms.

Projekte kohendati

Uutest turismiatraktsioonidest näeb Noormägi suurt tulevikku Kreenholmi arendusel Narvas. "Ega Narva projektid omavalitsusliidult eriti punkte ei saanud [Narva ei kuulu omavalitsusliitu - toim.], seetõttu pidime selle piirkondadega uuesti läbi rääkides ettepoole tõstma. Kreenholmi töötusinnovatsiooni külastuskeskus saab olema nagu meie oma AHHAA, kus eksponeeritakse atraktiivselt meie tööstusajalugu."

Hindamise ja läbirääkimiste käigus on vähendatud projektide mahtu ja eelarvet; samuti on kohati täpsustatud sisu. "Näiteks Nooruse spaa pidi oma veepargi idee ümber tegema, sest toetust ei taheta anda tavapäraste spaade ja veeparkide rajamiseks. Enam me ei räägi veepargist, vaid Narva teemapargist, kus siseruumidesse ehitatakse mini-Narva ja -Ivangorod, saab sulistada minijões, langevad kosed jms," tõi Noormägi näiteks.