Jõhvi kavandab uusi hooneid

Sirle Sommer-Kalda
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõhvi keskraamatukogu vajab juurdeehitust ruumikitsikuse tõttu.
Jõhvi keskraamatukogu vajab juurdeehitust ruumikitsikuse tõttu. Foto: Peeter Lilleväli

Selle aasta jooksul loodetakse projekteerida uus hoone Jõhvi lasteaedade amortiseerunud Sipsiku majale ja juurdeehitis ruumikitsikuses vaevlevale Jõhvi keskraamatukogule. 

Jõhvi vallavanem Aivar Surva ütles, et Sipsik on kolmest lasteaiahoonest ehituslikult kõige kehvemas olukorras ja on küsimus, kas seda on mõtet renoveerida.

"Sel suvel tehakse mõned kiireloomulised tööd, näiteks on probleem kanalisatsiooniga, mis tuleks välja vahetada, ja kindlasti peaks korrastama parkimist," rääkis ta.

Vallavalitsuse hankespetsialist Jüri Nael ütles, et projekt tehakse lasteaia väliskanalisatsiooni torustiku ja kaevude väljavahetamiseks ning lasteaia juurdepääsutee rekonstrueerimiseks, nii et seal oleksid sõidu- ja kõnnitee ning parkimisriba. "Praegune tee on vana ja närune."

Rohkem parkimisruumi

Surva märkis, et suuremahulisemat remonti Sipsiku majas praegu ei kavandata.

"Kui vaadata selle maja seisukorda, siis see on nii amortiseerunud ja Pillerkaari majaga pole keskkond üldse võrreldav. Kui ehitada uus, oleksid ülalpidamiskulud tulevikus kindlasti väiksemad. Uus maja tuleks teest kaugemale, et jääks rohkem parkimisruumi. Kinnistu on piisavalt suur ja sinna mahub planeerida küll. Projekti peab vahest sel aastal ära tegema."

Samuti kavatsetakse tänavu tellida keskraamatukogu juurdeehitise projekt.

"Juurdeehitis on tõesti hädavajalik, sest oleme suures ruumikitsikuses," kinnitas keskraamatukogu direktor Ingrid Spitz, lisades, et on juba andnud lähteülesande projekteerimiseks. Juurdeehitises oleks kasulikku pinda 800 ruutmeetrit, mida on üle 400 ruutmeetri vähem kui eelmise vallavõimu ajal tehtud eskiisis.

Eeskätt on tarvis suurendada teenindusruume. "Kojulaenutus peab kasvama, sest praegu on see nagu raamatuladu. Eesmärk on eksponeerida inimestele võimalikult palju raamatuid ja suuremate ruumide puhul oleks neist enamik avafondis. Meie visioon on, et lasteosakond võikski asuda juurdeehitises," rääkis Spitz.

Samuti tuntakse keskraamatukogus puudust ürituste saalist. Praegu korraldatakse suuremaid üritusi lugemissaalis ja raamatukogu tuleb selleks ajaks sulgeda. "See pole ka õige lahendus," kommenteeris direktor.

Juurdeehitises loodetakse leevendust veel komplekteerimisosakonna ja fondihoidla ruumipuudusele.

Õhus mitu võimalust

Kui lasteaia- ja raamatukoguhoone ehitamiseks on keeruline leida väljastpoolt rahalist toetust, siis koolimajade ümberehitamiseks või uute püstipanemiseks saab küsida raha riigilt. Tingimusel, et koolivõrk on ümber korraldatud ja riigigümnaasium kas asutatud või asutamisel − Jõhvis on see tingimus täidetud.

Pärast riigigümnaasiumi avamist jääb Jõhvi kaks põhikooli. "Kuna ministeeriumi seisukoht on, et riigilt on võimalik taotleda raha ühe põhikooli korrastamiseks, siis hullemas seisukorras on vene kooli hoone. Üks variant on see renoveerida. Teine võimalus on ehitada uus põhikoolihoone kas samale kinnistule või mikrorajooni tekkivasse hariduslinnakusse," rääkis Surva.

Et avaneks võimalus ehitada hariduslinnakusse, tuleks riigilt taotleda munitsipaalmaaks kolm kinnistut. Volikogu andis viimasel istungil vallavalitsusele volituse, et alustada selle üle riigiga läbirääkimisi. Surva kinnitusel ei tähenda see veel, et uue koolimaja ehitus oleks otsustatud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles