Ida-Viru on euroabi saajate esikolmikus

Üks viimase aja elukeskkonda parandanud europrojektidest on Narva promenaad. Projektiga uuendati jõe kaldapealset. Foto: Ilja Smirnov

Ida-Virumaa on seni olnud üks suuremaid Euroopa Liidu toetuste saajaid. Eile jagasid ministeeriumid Jõhvis teavet, millal avanevad uued taotlusvoorud ja milliseid arengusüste on võimalik saada.

Viimasel kümnel aastal on Ida-Virumaa projektid saanud kokku ligi 353 miljonit eurot Euroopa Liidu tõuketoetusi.

Eelmisel programmperioodil investeeriti suur osa toetusrahast maakonna ettevõtlus- ja elukeskkonna parandamisse, märkis Ida-Virumaa ettevõtluskeskuse juhataja Pille Sööt.

"Vee- ja reoveeprojektid, tööstusalad, teed, promenaadid ning turismiteenused on juba muutnud maakonna kaunimaks ja mõnusamaks kohaks nii elanikele kui ka külalistele. Käesoleval perioodil saab Ida-Virumaa Euroopa Liidu toetuste abil kindlasti tõhusa impulsi arenguks ja kasvamiseks," ütles Sööt.

Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja asetäitja Kadri Tali nentis, et Ida-Virumaa on olnud rohkem eurotoetusi taotlenud ja saanud piirkond Harjumaa ning Tartumaa järel.

"Perioodil 2014-2020 on fookus natukene nihkunud. Me oleme valmis saanud oma baasinfrastruktuuri ja Eesti on jõudnud järgmisse arengujärku, kus meil oleks tarvis kasvatada oma majandust. Käesolev tõuketoetuste periood lubab rohkem tähelepanu pöörata just majanduskeskkonna atraktiivsemaks muutmisele, töökohtade loomisele ja kohalike inimeste elukvaliteedi parandamisele," tõdes ta.

Päevakohased oskused

Tali sõnul on vaja leida võti, kuidas majandus kiiremini kasvama panna, töötades selleks välja uusi tooteid ja teenuseid. "Kuna Eestit iseloomustab väike avatud majandus, peame täiend- ja ümberõpetama oma tööealist elanikkonda, et nende oskused oleksid päevakohased ja nad saaksid tööturul edukalt hakkama."

Sealjuures seisab Eesti silmitsi olukorraga, kus kolmandik tööealisest elanikkonnast on ilma eri- või kutsehariduseta ning 25 protsenti on eri takistuste tõttu tööturult väljas. Tali tõi näiteks väikelaste vanemad, kes ei saa tööle minna  lasteaiakohtade puuduse tõttu, või inimesed, kes hooldavad oma lähedasi − puuduvad hoolekande teenused, mis aitaksid neid kas või osalise koormusega tööle minna. Neid takistusi saab eurotoetuste abil kõrvaldada.

Uuel eelarveperioodil on tõukefondidest Eesti kasutada 3,5 miljardit eurot, millest 31 protsenti suunatakse just haridusse, tööhõivesse ja sotsiaalsesse kaasatusse. Teist sama palju investeeritakse teadusesse, arendusse ja innovatsiooni.

"Näiteks on vähenenud toetused ressursitõhususele ja keskkonnahoiule. See tuleneb sellest, et eelmisel perioodil olid väga suured investeeringud jäätmemajandusse, joogivee ja kanalisatsiooni infrastruktuuri. Nüüd on need investeeringud 95 protsendi ulatuses tehtud," selgitas Tali.

Üheks toetuste jagamise põhimõtteks on, et euroraha peab andma arengutõuke, seega ei rahastata mitte jooksvaid kulusid, vaid arendusprojekte.

"Euroraha võimaldab meil teha investeeringuid, mida me muidu teeksime kohaliku omavalitsuse raha eest või riigieelarvest palju pikema ajaperioodi jooksul. Samas pole oluline raha kiiresti ära kasutada, vaid keskenduda tulemustele. Näiteks mis saab töötutest, keda me ümber õpetame? Kas nad lõpetavad ümberõppe ja liiguvad kuue kuu jooksul tööturule?" rääkis Tali.

Üle saja õigusakti

Euroopa Liidu toetuste jagamiseks valmistatakse ette umbes 40 meedet. Selleks kirjutatakse ligemale 110 õigusakti, millest praeguseks on jõustunud 25. Eile Jõhvi jõudnud eurotoetuste infotuuril jagasid eri ministeeriumid teavet, kui kaugele on jõutud ettevalmistustega ja millal taotlusvoorud avatakse.

Seni on Euroopa Liidu tõuketoetuste abiga investeeritud Ida-Virumaal kõige suuremad summad joogivee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamisse Kohtla-Järvel, Narvas, Sillamäel, Narva-Jõesuus, Sillamäel ja Aseris. Ligi 29 miljonit läks maksma Kohtla-Järve põlevkivitööstuste ohtlike jäätmete prügilate korrastamine ja sulgemine.

Lõpetatud on Ida-Viru keskhaigla juurdeehitus ning Narva haigla hooldusravi osakonna loomine, samuti kutsehariduskeskuste nüüdisajastamine. Toetuste abiga on Ida-Virumaale rajatud Kiviõli seiklusturismi keskus, Narva linna promenaad ning Jõhvi kesklinna promenaad ja kergliiklustee jalakäijatele.