Jõhvi vallavalitsus näitas rohelist tuld keskkonnaametiga kooskõlastamata ehitustegevusele

Vallavalitsusele hindamiseks esitatud kaubandus- ja vabaajakeskuse eskiisprojektis pole "Parkuuri" fassaadidest jälgegi. Foto: Põhjarannik

Jõhvi vallavalitsus näitas rohelist tuld looduskaitsealal toimuvale ehitustegevusele pargi servas, kus kinnisvaraarendaja oli keskkonnaameti loata juba puudki maha võtnud. 

Jõhvi linna park ja allee on riikliku kaitse all ning seal kehtib looduskaitseseaduse ja vabariigi valitsuse määrusega sätestatud kaitsekord, mille kohaselt on pargi valitseja nõusolekuta raie keelatud.

Selleks valitsejaks on keskkonnaameti Viru regioon.

Põhjaranniku järelepärimise peale, kas puude mahavõtmine looduskaitsealal paiknevatel maaüksustel oli pargi valitsejaga kooskõlastatud, vastas keskkonnaameti Viru regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Maret Vildak eitavalt.

Plats puhtaks

"Keskkonnaametilt ei ole nendel  maaüksustel pargi piiresse jäävas osas puittaimestiku raieks kaitse-eeskirjakohast nõusolekut küsitud − seega ei ole puude raie nendel maaüksustel keskkonnaametiga kooskõlastatud," sõnas ta.

Vildak lisas, et kuigi raiutavad puud on kantud keskkonnaameti Viru regiooniga kooskõlastatud detailplaneeringu põhijoonisele, ei ole see veel alus raietööde läbiviimiseks. "Täpsem raievajadus selgub ehitusprojektide kooskõlastamise käigus," selgitas ta. "Praegusel juhul ehitusprojekti keskkonnaametiga ei kooskõlastatud."

Vähe sellest − kinnisvaraarendaja Allan Mänd, kes rajab pargi serva kaubandus- ja vabaajakeskust, tegi platsi veetorustiku ümberpaigaldamiseks puudest puhtaks veel enne, kui esitas vallavalitsusele taotluse ehitusloa väljastamiseks.

Puud kadusid looduskaitse all olevatelt maaüksustelt juba novembris, ehitusloa taotluse esitas ta aga alles tänavu veebruaris.

Protokoll vaikib

Kui Jõhvi valla ehitusspetsialist Aleksei Železnjak keeldus keskkonnaametiga kooskõlastamata ja detailplaneeringuga vastuolus olevale veetorustikuprojektile ehitusluba väljastamast, tegi seda 10. märtsil vallavalitsuse palgaline liige Märt Marits, kes on olnud objektijuhina Allan Männi parem käsi Jõhvis mitme kaubanduskeskuse, sealhulgas Tsentraali ja Jewe ehitamisel.

Železnjaki suhtes algatati distsiplinaarmenetlus ning vallavanem kõrvaldas ta selle lõppemiseni töölt. Olukord tipnes möödunud neljapäeval Maritsa poolt politseile tehtud väljakutsega, kui ehitusspetsialist tuli töö juurest isiklikke asju ära võtma. Politsei pressiesindaja sõnul lahenes olukord rahulikult ning menetlust ei alustatud.

Ehitusluba oli keeldunud väljastamast ka vallavara spetsialist Jevgeni Fedorenko, kes kutsuti 23. veebruaril toimunud vallavalitsuse istungile.

Mõned päevad enne istungit oli Fedorenko saatnud kõigile vallavalitsuse liikmetele kirja, kus märkis, et ehitusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud. "Me olime Železnjakiga kuu aega rääkinud, et see projekt tuleb keskkonnaametiga kooskõlastada, kuid Marits ütles, et pole vaja. Seda kinnitas ta mulle ka vallavalitsuse istungil," sõnas vallavara spetsialist.

Vallavalitsuse istungite protokollid on valla kodulehel avalikult üleval. Sealt võib lugeda, et 23. veebruari istungil arutati väljaspool päevakorda MTÜ Vaba Ukraina toetamist 500 euroga, osalemist Ida päästeameti korraldatavatel õppustel, kuid diskussioonist projekti kooskõlastamise üle pole jälgegi.

Kopad tegutsevad

Möödunud reedel esitas vallavanem Aivar Surva ise keskkonnaameti Viru regioonile taotluse kooskõlastuse saamiseks.

Looduskaitse juhtivspetsialisti Maret Vildaku sõnul vaadatakse tagantjärele esitatud taotlused läbi, arvestades algselt eksisteerinud olukorda. "See tähendab olukorda, mis valitses enne ehitustegevuse alustamist," selgitas ta, lisades, et ehitusprojekt peab vastama selle aluseks olevale detailplaneeringule. "Vastasel juhul ei saa väljastada ehitusluba − see on kohaliku omavalitsuse vastutus, et projektid oleksid omavahel kooskõlas."

Kuna ehitusprojekt koos taotlusega laekus keskkonnaametile kooskõlastamiseks alles hiljuti, pole kõiki asjaolusid jõutud veel välja selgitada. "Samas kui tuvastame vastuolu detailplaneeringuga, ei ole keskkonnaametil võimalik ehitusprojekti kooskõlastada," sõnas Vildak.

Alates eilsest kopad ehitusplatsil aga juba tegutsevad.

Võidutöö lükati nurka

Seda, kuidas vallavalitsuse kui täitevvõimu poolt hakkavad kinnisvaraarendusele tulema hoopis teistsugused kooskõlastused kui algul kokku lepitud, on Jõhvis varemgi juhtunud. "Tahtsime parimat, aga saime käki," meenutab Jõhvi volikogu endine esimees Vallo Reimaa fiaskot, millega lõppes Allan Männi poolt keskväljaku ümberehitamine. "Idee oli hea, kuid tegija teostas selle omatahtsi."

Ka kaubanduskeskuse Tsentraal lõpptulemus oli Reimaa sõnul kinnitatud projektist erinev.

Jõhvi endine vallavanem Tauno Võhmar korraldas pargi serva rajatavale kaubandus- ja vabaajakeskusele parima lahenduse leidmiseks konkursi, mille võitis arhitektide Ra Luhse ja Tanel Tuhali ideekavand "Parkuur".

Žürii, kuhu kuulus ka Allan Mänd, pidas "Parkuuri" esitatud ideede hulgast funktsionaalselt kõige toimivamaks ning tõstis esile seda, et keskuse fassaadilahendustes on arvestatud ka kõrvaloleva kontserdimajaga. "Kuigi tegemist on suure mahuga, on eriilmeliste fassaadidega saavutatud vajalik liigendus. Fassaadid pole jäänud formaalseks, vaid kirjeldavad ka hooneosa funktsionaalset eesmärki, andes nii hoone kasutajatele selge orientiiri. Edasise projekteerimise käigus tuleb katusemaastiku ja parkla puhul arvestada kontserdimajast avanevate vaadetega," seisab žürii poolt sellele kavandile antud hinnangus.

Edasist projekteerimist aga ei järgnenud, sest vallas võim vahetus ning kinnisvaraarendaja jätkas tööd konkursil viimaseks jäänud ideekavandiga "Jõhvi pargi keskus", mille autoriks on märgitud Maris Juuse OÜst Zoroaster.

Lisakvaliteeti ei anna

Kuidas žürii seda viie eskiiskavandi pingerida lõpetanud tööd kommenteeris?

Kommenteeris õige napilt: "Lahendus liialt eklektiline, fassaadi kujundus formaalne ja ei anna linnaruumi lisakvaliteeti."

Kuigi kinnisvaraarendaja Allan Mänd lubas pärast võidutöö selgumist, et see viiakse ellu, ning kinnitas Põhjarannikule ka hiljem, et jääb oma sõnade juurde,  esitati vallavalitsusele hinnangu saamiseks seesama konkursil läbi põrunud Zoroasteri täiendatud eskiisprojekt.

Projekti kaasatud normdokumentide ja algmaterjalide loetelus seisavad ka ideekavandi konkursi võidutöö autorite Ra Luhse ja Tanel Tuhali nimed, kuid neil ei ole selle projektiga kõige vähematki pistmist.

Allan Männile kui kaubandus- ja vabajakeskust arendava OÜ Jõhvi Pargi Arendus juhatuse liikmele on väljastatud projekteerimise tehnilised lisatingimused, mis kohustavad kasutama "Parkuuri" välisfassaadi lahendusi.

Neid paraku vallavalitsusele hindamiseks esitatud eelprojektis ei näe ega saagi näha, vastasel juhul oleks see autorikaitseseaduse rikkumine, sest Ra Luhse ja Tanel Tuhal ei nõustunud Zoroasteri lahendusele fassaade projekteerima. "Nii lihtsalt need asjad ei käi, et võtame Jüri Arraku amööbisoengutega inimeste maali ja joonistame seal neile patsimummud pähe," märkis Luhse, nimetades tekkinud olukorda veidraks.

Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal on muu hulgas projekteerinud ka tulevase kaubandus- ja vabaajakeskuse naabri − Jõhvi kontserdimaja −, samuti promenaadi selle osa, kus on põnevad lahendused jõhvikakujuliste toolide ning lumepallikujuliste valgustitega. "Kurb, et seekord meie tööd ei soovita," märkis Luhse.

Kuna kinnisvaraarendaja ei saa vallavalitsuse väljastatud lisatingimusest üle ega ümber, on läbirääkimised arhitektuuribürooga Luhse & Tuhal jõudnud sinnamaale, et "Parkuuri" autorid on nõustunud fassaadi puhul mõtlema välja võimalikke koostöö vorme. "Promenaadi poole võiks ju midagi vahvat ja lõbusat teha, kuid vasikavaimustuses me sellisest koostööst muidugi ei ole," sõnas Luhse.

Kinnisvaraarendaja Allan Mänd eile Põhjaranniku kõnesid vastu ei võtnud ega reageerinud ka talle saadetud e-kirjale.