Kuradijärve veetase kukkus talvega poole meetri jagu

Pildil olev jääst ligi 56 sentimeetrit välja turritav toru oli novembris veest väljas umbes 5 sentimeetrit. Foto: Jaanus Terasmaa

Nädala hakul Kurtna järvi vaatamas käinud teadlasi jahmatas jääkatte all olevast Kuradijärvest rohkem kui pool meetrit välja ulatuv mõõdulatt. 

"Kuradijärv üllatas jälle. Enda peeli [latt vedeliku kõrguse mõõtmiseks − toim.] mõõta enam ei saanud. See pildil olev jääst umbes 56 cm väljaturritav toru oli novembris veest väljas umbes 5 cm. Seega on nelja kuuga veetase kukkunud veel pool meetrit, 2012. a võrreldes üle 160 cm. Samas Martiskas oli nelja kuuga veetase alanenud 9 cm. Seega kipub Kuradijärv ette rebima," postitas Tallinna ülikooli ökoloogia instituudi vanemteadur, järvede töörühma juht Jaanus Terasmaa üleeile Facebooki pildi veel  jääkatte all olevast Kuradijärvest.

"Tegu on oletusliku väärtusega, mis tuleb üle kontrollida. Tundub siiski natuke uskumatult suur langus," täpsustas ta paar tundi hiljem.

Oma esialgses hinnangus kahtlema pani teda just see, et järv on veel täiesti jääs ja peelipoolne serv lume all, mistõttu veetaset mõõta polnud võimalik.

"Vana peeli otsa järgi sai küll umbkaudu hinnata, aga mine tea − äkki on keegi seda talvel jää pealt välja sikutanud ja see pole endisel tasemel. Pool meetrit tundub nii lühikese aja kohta ebareaalselt suur langus. Et kindel olla, peab mõõtma, seda aga ei saa teha enne paari nädalat, kui jää sulanud on."

"Veehaarde järved" käituvad erinevalt

Selles et Kuradijärve veetase langenud on, pole kahtlust. Ega selles, et langus on olnud suurem kui Martiska ja Ahnejärves.

"Martiskas oli langus kaheksa sentimeetrit. Suuremal osal teistest järvedest oli veetase novembri omaga võrreldes tõusnud, kõige rohkem läbivoolujärvedes," rääkis Terasmaa. "Kuiv on see vahepealne aeg olnud küll, aga natuke on ikka sadanud. Ka koprad reguleerivad natuke: ei lase veel järvestikust välja voolata sama kiiresti kui see sisse voolab. Auramine on külma ilmaga vähene, seega võrreldes suvega ei peagi nii palju sadama, et vesi "alles jääks". Aga nii palju on küll selge, et Kuradi-, Martiska ja Ahnejärv käituvad teistest järvedest erinevalt."

Miks veetase just neis veekogudes nii märkimisväärselt ja kiiresti langeb, selgub loodetavasti pikemat aega kestvast uuringust, millega keskkonnaamet tänavu algust teeb.

Jaanus Terasmaa arvab põhjuseks veevõtu Vasavere veehaardest.

"2012. aasta suvel kerkis keskmine veevõtt 4500 kuupmeetrilt ööpäevas 6700 kuupmeetrini, viimasel ajal on see püsinud 5000 kuupmeetri kandis.  Tõsi, lubatud on võtta 8000 kuupmeetrit ööpäevas, seega on küsimus mitte tegelikus veevõtus, vaid lubatud koguses ja selles, et kunagi tehti valesid − ja odavamaid − otsuseid. Üldise fooni loovad loomulikult ka kaevandused ja liivakarjäär ning looduslikuga võrreldes on teistegi järvede veetasemed aja jooksul mõõdukalt alanenud. Aga mitte nii kiiresti ja sellises mahus kui Vasavere veehaarde mõjualasse jäävates järvedes."

Päriselt ära ei kuiva

Kuradijärve sügavaimas kohas võiks praegu Terasmaa hinnangul vett olla veel vahest kuue meetri jagu. Kehvem lugu on järve veemahuga: 1950. aastatega võrreldes on praegu alles vähem kui 30 protsenti. 2010. aastal oli alles umbes 60 protsenti.

"1970.-1980. aastatel oli seis praegusega võrreldes veidike veel hullem," usub Terasmaa, et päris kuivaks Kuradijärv siiski ei jää.  Kuidas järve ökosüsteem veetaseme alanemisele vastu peab, on iseküsimus.

"Martiska järvega on sama mure: sinna oli ju plaanis vesilobeelia taasasustada, aga praegu on see nurk, kuhu kõige edukamalt oleks asustada saanud, täitsa kuivale jäänud."