Ühistud ei torma majade kordategemiseks toetust küsima
10. aprill 2015, 21:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aprillist võtab KredEx vastu taotlusi, toetamaks korterelamute kordategemist ja energiakulude vähendamist. Ida-Viru korteriühistuid ergutatakse kõrgemate toetusmääradega senisest aktiivsemad olema, ent huvi on esialgu leige.
Rekonstrueerimistoetust hakatakse andma sõltuvalt saavutatavast energiasäästust ja tehtavatest töödest kolmes osakaalus: 15, 25 ja 40 protsenti tööde maksumusest. Erandina on Ida-Viru korteriühistutel võimalik saada 10 protsenti suurema osakaaluga toetust ehk vastavalt 25, 35 ja 50 protsenti.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna nõunik Merilin Piik selgitas, et Eestis tehti korterelamute rekonstrueerimisega algust 2008. aastal ning rekonstrueerida on jõutud 640 elamut üle Eesti, millest vaid 10 on Ida-Virumaalt.
"Toetust antakse enne 1993. aastat ehitatud kortermajadele ja neid on Ida-Viru maakonnas üle kahe tuhande. Ootame sel perioodil Ida-Virumaalt palju aktiivsemat osavõttu. Kõik toetusmäärad on 10 protsenti kõrgemad just sel põhjusel, et ergutada seda piirkonda rohkem rekonstrueerima," rääkis Piik.
Ministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Gea Otsa lisas, et erisus tuleneb valitsuse prioriteedist arendada Ida-Viru maakonna arengut. "Üldine korterelamute seisukord on maakonnas kehv, samas on Ida-Virumaa elanikel madalaim netosissetulek. 2012. aastal tegi statistikaamet leibkondade energiatarbimise uuringu ja sellest selgus, et elamute soojustamisel on suurim probleem just rahanappus."
Tingimused vastuvõetamatud
Kohtla-Järve korteriühistute juhtide assotsiatsiooni juhatuse liige Jelena Mutonen ütles, et ühistud eelistavad KredExile pigem panka, sest ei suuda täita toetuse saamiseks esitatavaid tingimusi ega garanteerida, et soojustamisel väheneb küttekulu nõutud protsendi võrra.
"Ida-Virumaal on üldse väga raske veenda inimesi laenu võtma, sest see tõstaks kohe kommunaalmakseid. See on kohustuste võtmine paljudeks aastateks, kusjuures puudub kindlus, et kõik neid kohustusi lõpuni suudavad täita. Vaadake, kui palju on tühje kortereid, mille omanikke ei leia üles."
Mutonen lisas, et ühistud ei tegele praegu mitte ühisvara haldamise, vaid võlgnikega. "Otsime pärijaid, käime kohtus, mis on ka kuludega seotud. Kuna iga aastaga suureneb ühistutes võlgnike arv, siis ei saa maja soojustamisest juttugi olla."
Kohtla-Järvel kuut korteriühistut juhtiv Raissa Vares ütles, et kaalub soojustamiseks toetuse küsimist ainult ühe korterelamu puhul ja sedagi mitte sel aastal.
"Majas, kus ma ise elan, lõpeb 2017. aastal laen. Maja on vaja soojustada, aga ma pole kindel, kas me toetust ikkagi taotleme − nõuded ventilatsioonile on suureks takistuseks. Järgmisel aastal on plaan projekt teha, eks siis on näha, kui palju see maksma läheb ja mida KredEx selle peale ütleb."
2007. aastal oli kõnealune 9korruseline 72 korteriga maja 25aastane ja soojustamine polnud päevakorral. "Võtsime tookord pangalaenu ning saime ka KredExilt ja linnalt toetust, et vahetada trepikodades uksed ja aknad, renoveerida soojussõlm ja elektrisüsteemid jms. Aga praegused KredExi tingimused pole lihtsalt Kohtla-Järve ühistutele vastuvõetavad."
Varese sõnul on põhiliseks takistuseks tingimus, et maja tuleb tervikuna korda teha. Ida-Virumaal on aga kinnisvara hinnad enamasti nii madalad, et saab laenu võtta ainult üheks-kaheks konkreetseks tööks.
"Tean, et Tallinnas kasutatakse KredExi toetust väga palju. Ida-Virumaal on küll toetusmäärad seekord kõrgemad, aga tingimused on kõigile samad. Meile toodi infopäeval näiteks, et maja otsast lõpuni kordategemine võib maksta 600 000 eurot. Tallinnas, selle lähiümbruses ja Tartus tõstab selline investeering ka korteri hinda, aga meil ruutmeetri hind ei tõuse. Kui minu korteri väärtus oli 2009. aastal umbes 25 000 eurot, siis eelmisel aastal 12 000," tõdes Vares.
Kümned tuhanded korterid
Kokku plaanib riik toetada aastani 2020 ligemale tuhande korterelamu renoveerimist, investeerides selleks 102 miljonit eurot, mida on peaaegu kolm korda rohkem kui lõppenud perioodil. "See võiks puudutada umbes 40 000 eluaset ja me peaksime saama juurde ligemale 1,7 miljonit ruutmeetrit rekonstrueeritud elamufondi," märkis Merilin Piik.
Peale korteriühistute saavad toetust taotleda ka kohalikud omavalitsused.
Toetuse eesmärk on olemasolevate korterelamute energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamine, mille tulemusena vähenevad kodumajapidamiste energiakulud ning pikeneb hoonete eluiga.
Toetuse täpsemad tingimused leiab KredExi kodulehelt.