Kose põlevkivikarjäär on kavas avada kolme aasta pärast

Kohtla valla Vanaküla elanikel on karjääri naabruses elamise hind veel selgelt meeles. Foto: Matti Kämärä

Eesti Energia peab taas plaani Tammiku kaevanduse jääkvarude kättesaamiseks Kosel karjäär avada; homme õhtul saavad Kose elanikud rahvakoosolekul oma hirmud ja mured arendajale otse välja öelda.

"Praegu pole jutt veel karjääri avamisest, vaid Eesti Energia kogub alles arvamusi. Nad pöördusid arvamuse saamiseks ka valla poole ja et Kose elanikud ei peaks kuulujuttudele tuginema, otsustasime korraldada seal koosoleku, kus arendaja saaks selgitada, kus ja kuidas ta tahaks kaevandada, ning inimesed saaksid oma küsimustele otse vastused," põhjendas rahvakoosoleku kokkukutsumist Jõhvi abivallavanem Vello Juhkov.

Varem on Kose karjääri avamise plaan korduvalt soiku jäänud, seda osalt ka kohaliku rahva vastuseisu tõttu.

Ripakile jäänu kätte saada

"Üks Eesti Energia prioriteetidest on põlevkivivarusid maksimaalselt väärindada ja võimalikult väikeste kadudega kaevandada," ütles ASi Eesti Energia Kaevandused juhatuse esimees Veljo Aleksandrov. "Meil on Kose-Tammiku karjäärile 2019. aastani kehtiv allmaatööde kaevandamise luba ning uurime praegu võimalusi väljata kunagise Tammiku kaevanduse jääkvarusid − kaevandada on seal võimalik 2,8 miljonit tonni põlevkivi − pealmaakaevandamisega. Muidugi on sel juhul vaja muuta ka olemasolevat kaevandamisluba."

Paramatult tekkivale küsimusele, kas karjääri avamise soov on seotud Uus-Kiviõli kaevanduse avamise venimisega kohtuvaidluse tõttu, vastas Aleksandrov eitavalt.

"Kose-Tammmiku karjääri arendus ei ole seotud Eesti Energia teiste kaevandusarendustega. Peamine eesmärk on just nimelt jääkvarude kaevandamine, millele pöörab suurt  tähelepanu ka kaevanduslube väljastav keskkonnaministeerium," kinnitas ta.

Ettevalmistused on alanud

Eeltööna on valminud juba esmane projektiplaan ja tasuvusanalüüs. Arendustegevus kestab praeguste plaanide kohaselt 2017. aasta lõpuni, mil tehakse otsus kaevanduse avamise kohta.

"Otsusele eelnevad põhjalikud uuringud, viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine, geoloogilised uuringud, maastikukujundamise detailplaneering  ja mäetööde projektid ning koostame ka karjääri korrastamis- ja  sulgemisprojekti. 2008. aastal valmis hüdrogeoloogiline uuring, mis on sisend karjääriala valiku ja mäetööde projekti koostamisel ning uuele  hüdrogeoloogilisele uuringule," rääkis Aleksandrov.

Tema sõnul on Kose-Tammikul kavas kaevandada lühikese aja jooksul: tööaeg koos  ala korrastamisega on neli aastat, Kose küla lähedases karjääriosas kaks aastat. Karjäär avatakse ja suletakse kahes eraldiseisvas  osas ning korrastamine toimub paralleelselt mäetöödega.

"Kavatseme kaevandada jääkvaru vaid sealt, kus ei ole maju ega ehitisi peal, ning nii, et kohalikke elanikke võimalikult vähe häirida, oleme karjääriala varasemate plaanidega võrreldes tunduvalt vähendanud."

Tulevikus puhkeala

Veljo Aleksandrov ütles, et arendamisega ollakse alles alguses ja kohalikud elanikud kaasatakse juba varakult.

"Tahame kaardistada nende mured ja hirmud, et need teemad saaksid kaetud tulevaste uuringute raames. Ootame kindlasti nendepoolset panust maastikukujunduse detailplaneeringusse, et mõista, millist lisaväärtust saaksime pakkuda maastiku korrastamisel. Samuti ootame kohalikelt elanikelt arvamusi keskkonnamõjude hindamise käigus. Homne kohtumine külaelanikega ei jää kindlasti viimaseks," lubas ta.

Korrastatud karjäärialale kavatseb kaevandaja anda uue otstarbe; Aleksandrovi hinnangul võiks sinna tekkida uus, piirkonda väärtustav tõmbekeskus.

Vello Juhkovi sõnul on vald koostöös maaülikooliga küll modelleerinud võimaliku karjääriala tulevikuvariante, ent ennekõike tuleb arvestada selle korrahoiuga seonduvate kuludega ning otsustada, kas need vallale üle jõu ei käi.

"Muidugi oleks tore saada linna lähistele kena veesilmadega puhkeala, aga me peame suutma seda ka korras hoida. Võimalikest kinnisvaraarendustest seal on praegu veel väga vara rääkida."