Sanktsioonide vili: sadama kaubamahud kukuvad

Sillamäe sadama viimane suurem investeering oli ligemale 40 hektaril laiuv konteinerterminal, mis sai valmis eelmisel aastal. Foto: Peeter Lilleväli

Sillamäe sadama kaubamahud vähenesid esimeses kvartalis 30 protsenti ja omanikud lähiajaks suuremaid investeeringuid ei kavanda. Kuidas sanktsioonide olukorras toime tulla, arutati eile Sillamäe ettevõtluskonverentsil.

Sillamäe ettevõtluspäevade raames toimunud konverentsil lahati rahvusvahelisi majandussuhteid Euroopa Liidu ja Venemaa vahel ning arutati, kuidas kohalikud ettevõtjad peaksid majandussanktsioonide olukorras käituma.

ASi Sillamäe Sadam turundusdirektor Andrei Birov tunnistas, et ettevõtjad ei saa mõjutada suurt poliitikat ning kannatavad, kui Eesti poliitikud soovivad geopoliitikas mängida esimest viiulit. "Läti ja Leedu sadamad kasvavad, meie kukume − see on geopoliitika."

Kahjulikud mõlemale poolele

Selle aasta esimeses kvartalis vähenesid Sillamäe sadama kaubamahud 30 protsenti.

"See räägib sellest, et sanktsioonid töötavad nii Venemaa kui meie endi vastu. Mis puudutab konkreetselt sadamaid, siis Venemaal oli sadamate kasv esimeses kvartalis 8 protsenti, aga Eestis on transiidi ja suurte kaubavedudega seotud ettevõtted miinuses. Näiteks Lätis ja Leedus pole seda juhtunud."

Birovi sõnul pole praeguses olukorras võimalik planeerida suuri projekte ega teha suuri kapitaliinvesteeringuid.

Näiteks reisipraamiliikluse käivitamine kolmnurgas Sillamäe, Kotka ja Ust-Luga oli Birovi sõnul aasta tagasi realistlikum kui praegu. "Paljud suured investorid on praeguses olukorras äraootaval seisukohal."

Birov nentis, et suuremaid investeeringuid ei kavanda sel aastal ka Sillamäe sadama omanikud. Tõsist tööd tehakse selle nimel, et hiljuti valminud konteinerterminalis saaks hoo sisse aktiivne kaupade vedu.

"Tulevikus tahame koos OÜga Jukonoil ehitada naftatöötlemistehase, mis annaks 300 töökohta ja väga suured maksutulud nii riigile kui linnale. Kindlasti soovime arendada koos Alexela või mõne teise firmaga vedelgaasiterminali," tutvustas turundusjuht tulevikuplaane.

Vähe ärisidemeid

Teise Sillamäe suure tööandja, ASi Molycorp Silmet juhatuse esimees David O'Brock märkis, et ettevõttel on praegu Venemaaga väga vähe ärisidemeid.

"Mitte sanktsioonide pärast, vaid seetõttu, et saame enamiku oma toormest Molycorpi kaevandusest USAst. Meil olid suured probleemid Venemaal äriajamisega Eesti ja Venemaa vaheliste suhete tõttu pärast 2007. aasta kevadet. See oli meile väga raske aeg, sest sõltusime tooraine puhul tugevasti Venemaast. Õnneks on see nüüd möödanik [2011. aastast kuulub Silmet USA suurfirmale Molycorp − toim.]."

Välisministeeriumi Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia büroo lauaülem Margus Solnson kõneles konverentsil muudatustest Euroopa Liidu ja Venemaa vahelistes majandussuhetes, meenutades, et Euroopa Liidu sanktsioonid Venemaa suhtes kehtivad esialgu kuni selle aasta septembrini.

Eelmisel aastal ulatusid Eesti ettevõtetete otseinvesteeringud Venemaale 214 miljoni euroni, mis moodustab ligi 4 protsenti Eesti investeeringutest välismaal. Investeeringud Venemaale kahanesid 10 protsenti, rääkis Solnson.

Ettevõtjate küsimusele, milliseid ühiskonna huvigruppe pidas Eesti valitsus silmas, kui kiitis heaks sanktsioonid Venemaa vastu, vastas välisministeeriumi ametnik, et tegemist polnud Eesti valitsuse, vaid Euroopa Liidu kollektiivse otsusega.

Eesti kaubandus- ja tööstuskoja Jõhvi esinduse juhataja Margus Ilmjärv pidas ettevõtjate ja poliitikute mõttevahetusi oluliseks. "Kõikidele raskustele vaatamata on Venemaa turg meie ettevõtjatele huvitav ja leidub neid, kes tahavad Venemaal äri teha."