Kose küla rahvas ei taha karjäärist kuuldagi

Metskonnamajja kogunenud rahvahulk tõendas, et kavandatav karjäär läheb kohalikele elanikele vägagi korda ja nad on valmis enda huvide eest seisma. Foto: Matti Kämärä

Jõhvi valla Kose küla elanikele uue karjääri avamise plaani tutvustanud Eesti Energia juhid põrkusid kohaliku rahva vastuseisule, ent kuulsid ka mõningaid asjalikke ettepanekuid.

"Kes see "riik" on, kes nõuab teilt, et just siin peate kaevandama?"

"Öelge siis riigile, et need jääkvarud siin aktiivsete varude hulgast välja arvataks."

"Kas teil oma kaevandused enam elektrijaamu ära ei toida, et siit lisa peate võtma?"

"Ütlete küll, et ainult neli aastat − Vanaküla karjääri lubasite ka alguses ainult viieks aastaks, aga kaevasite seal vaat et kakskümmend aastat."

Sellised ütlused kõlasid neljapäeva õhtul Eesti Energia Kose-Tammiku karjääri avamise plaane kuulama tulnud Kose küla elanikelt.

"See on elustiili küsimus: me oleme valinud rahu ja vaikuse, ja nüüd tahate teie oma tööstusega meile selga tulla," öeldi korduvalt.

Kolmas katse

Kose inimesed on viimase kümmekonna aasta jooksul seda karjääri juba kahel korral tõrjuma pidanud.

Esimene kord oli siis, kui Merko Kaevandused toona veel linnaga ühinemata Jõhvi vallal "kosjas käis". Vallavalitsus asus rahva poolele ega andnud nõusolekut.

Teine kord oli aastal 2008, kui Jõhvi vallavolikogu tahtis karjääri valla arengukavasse sisse kirjutada ja külaelanikud selle vastu allkirju kogusid. Arengukavast jäeti karjäär välja.

Nüüd tahavad nii karjääri arendaja kui vallavalitsus kohaliku rahva juba idee tasandil koos mõtlema kaasata, et kõik hirmud ja mured uuringute tulemusena lahendatud või leevendatud saaks.

Teistmoodi kaevandus

Eesti Energia Kose-Tammiku karjääri arendusprojekti juhi Hardi Aosaare sõnul pole Kose-Tammiku karjäär ettevõtte jaoks tavaline kaevandus. Esiteks sellepärast, et tegemist on jääkvaruga − pärast karjääri piiri elamutest võimalikult kaugele tõmbamist saaks seal kaevandada vaid 2,8 miljonit tonni põlevkivi. Teiseks on karjääri tööiga väga lühike − koos korrastamisega vaid neli aastat −, mistap kavandatakse juba praegu koos arendamisega ka korrastamistöid.

"Tööd algaksid Viru pataljoni poolses otsas ja liiguksid lõikude kaupa Kose küla alla välja; niipea kui ühe lõigu lõpetame ja edasi läheme, asume eelmist korrastama," selgitas Aosaar.

Põlevkivi purustamine on kavas Ahtme tootmisplatsil; millist teed mööda kivi sinna veetakse, on alles arutusel.

"Siin ei hakka kindlasti tööle suured mäetöömasinad, vaid kavas on kasutada väikest tehnikat − tavalisi hüdrovasaraga ekskavaatoreid ja väikesemahulisi kallureid, mis teevad oluliselt vähem müra. Ümber kaevandatava ala lükkame kohe müratõkkevallid," lubas Aosaar.

Välistatud ei ole tema sõnul ka lõhkamine, ent selle vajalikkuse ja võimalikkuse selgitab keskkonnamõju hindamine.

Aosaar ütles, et riik nõuab neilt jääkvarude väljavõtmist ning pealegi on Kosel tegemist kõige parema kvaliteediga põlevkiviga, mis jääks igal juhul aktiivse varuna arvele, kui ka karjääri avamine edasi lükkuks.

80 meetrit elamuteni

Arendaja on küll kaevandamisala piire koomale tõmmanud, ent Kose küla veeres jäävad lähimad elamud karjäärist ikkagi üksnes 80−100 meetri kaugusele. Lubadus, et ega kaevetööd seal pikalt kesta, elanikke ei lohuta.

"Kuidas tagate meile tolmuvaba tee?" küsiti. "VKG tegi põlevkivi transpordiks lintkonveieri − tehke teie ka," soovitati.

"Ahtme tuhaväljani, kus tahate purustama hakata, on läbi metsa napp kilomeeter. Juba praegu, kui seal killustikku tehakse, on mets paksult tolmu täis," öeldi. "Killustikumasinad on tee ka ära rikkunud, see tolmab nii hirmsasti, et õues ei saa pesugi kuivatada."

"Kui te siin suurte masinatega liikuma hakkate, kuidas me siis Koselt jalgsi või jalgratastega linnas saame käia? Kergliiklustee tuleb ehitada," vaadati nõudlikult vallajuhtide poole.

Abivallavanem Vello Juhkov kinnitas, et mitte midagi ei ole veel otsustatud, vald pole Eesti Energiale mitte midagi lubanud ja praegu on alles karjääri võimalikkuse arutamise esimene etapp.

"Meil tuleb teha veel hästi palju uuringuid," ütles Hardi Aosaar. "Kindlasti hüdrogeoloogilised uuringud ja kõigi veekaevude revisjon, samuti keskkonnamõjude hindamine."

"Me ei saa neid uuringuid teha, kui te kohe alguses "ei" ütlete," lisas Eesti Energia Kaevanduste juhatuse esimees Veljo Aleksandrov.

Puhkealast ei hooli

Võimaliku karjäärivälja asemele pakutav järvesilmadega puhkeala kohalikes elanikes vaimustust ei tekita.

"Meil on siin 40 järve juba olemas," öeldi. "Mida see meile annaks, kui linnainimesed siin puhkamas hakkaksid käima?"

Seegi on veel ühise arutelu teema: mismoodi võiks see ala tulevikus välja näha ja millist kasu võiksid kohalikud elanikud võimalikust karjäärist saada.

Kuigi kohtumisel andis tooni elanike vastuseis, öeldi välja mõnedki arutamist väärt mõtted. Näiteks see, millist teed mööda põlevkivi võiks välja vedada. Või see, et äkki annaks kaevandatavat ala veel kokku tõmmata, nõnda et see küla alla välja ei ulatukski.

Vello Juhkov ütles, et vallal on kavas moodustada edasisteks aruteludeks töögrupp, kuhu ilmtingimata kaasatakse ka küla esindajad.

"Saime sellest esimesest kohtumisest väärtuslikku tagasisidet, mida kindlasti arvestame − näiteks ettepanekud, kuidas kohalikke elanikke võimalikult vähe häirida," ütles Veljo Aleksandrov.