Ida-Viru turismiettevõtjad protestivad maksutõusu vastu

Majutusteenuse käibemaksu tõus ei jäta mõjutamata hotellide täituvust. Pildil on Toila spaahotelli administraator Natalja Sirenko. Foto: Peeter Lilleväli

Kui majutusteenuse käibemaks tõuseb 9 protsendilt 20-le, lööb see eriti valusalt Ida-Viru ettevõtjaid, kes kannatavad niigi Vene turistide ärakukkumisest. Esimesel kahel kuul oli idanaabrite ööbimisi peaaegu poole vähem.

Koalitsioonileppe järgi seisab majutusteenuse käibemaksu tõus ees 2017. aastal. Rohkem kui 40 Ida-Viru omavalitsust ja turismitegijat ühendav turismiklaster kavatseb saata pöördumise rahandusminister Sven Sesterile, et seadusemuudatust ära hoida.

"Käibemaksu tõus on Ida-Virumaa jaoks väga kriitiline. Kui võrrelda teiste maakondadega, siis oleme turismis Hiiumaa järel suurim kukkuja," märkis Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen.

Aasta esimese kahe kuuga vähenes ööbimiste arv Ida-Virumaal 22 protsenti ja idanaabrite ööbimiste puhul oli langus lausa 46 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Sealjuures moodustavad Venemaa turistid Ida-Viru külastajatest peaaegu kolmandiku.

"Vene rubla odavnemine ja Venemaa turul toimuv on meid väga tugevalt mõjutanud. Vene turistile on esimene põhjus hind, miks nad ei saa praegu tulla, ja kui see kallineb, jääb Vene turiste veel vähemaks. Loomulikult on hinnatõus valus löök ka siseturistidele," rääkis Jalonen.

Olukorras, kus sektor on languses, oleks loogiline seda toetada, mitte pärssida, lisas turismikoordinaator. "Siinkohal meenub sarjast "Jah, härra peaminister!" Jim Hackeri ütlus: olukorras, kus riigi majandus on suundumas allamäge, tuleb leida keegi, kes võtab rooli kindlalt kätte ja surub gaasipedaali."

Üks Toila spaahotelli ja Jõhvis asuva Wironia hotelli omanikest Sulev Reelo nentis, et näiteks Saksamaal ja Soomes saadakse hakkama 10 protsendi suuruse käibemaksuga. "Eestis toob majutusteenuse käibemaksu tõus kindlasti kaasa hinnatõusu ja mõjutab kõige rohkem just siseturisti," arvas ta.

Pitsitab ääremaad

Riigikogu liige ja üks Tuhamäe hosteli omanikest Kaja Kreisman muretses samuti siseturistide haavatavuse pärast.

"Meie peamised kliendid on Eesti elanikud. Vaidleksin vastu oma erakonnakaaslasele Sven Sesterile, kelle sõnul käibemaksu tõusu kompenseerib see, et EAS (ettevõtluse arendamise sihtasutus) hakkab tegema Eestile suuremat turunduskampaaniat. Väikestele majutusasutustele Ida-Virumaal või Pärnumaal ei kompenseeri see midagi, sest meieni välisturistid ei jõua. Väikesed tegijad ääremaal saavad kõige suurema löögi."

Kreisman lisas, et pole võimeline ka ise maksutõusu korral hinda praegusel tasemel hoidma. "Praegu maksan hostelile oma taskust peale ja loodan kasumit saada võib-olla 10-15 aasta pärast. Hosteli pidamine on pigem pensionisamba teema."

Kreismani sõnul on hinnatundlike siseturistide kaotamine eriti kurb olukorras, kus Eesti elanikud on hakanud Ida-Virumaal reisima.

"Kui palju me oleme vaeva näinud, et siseturist julgeks siia tulla! Nüüd, kui oleme suutnud müüti murda ja siseturism on olnud tõusuteel, tõmbame sellele jälle kriipsu peale. Loomulikult mõjub see ka Võru- ja Valgamaale, aga meie oleme eriti raskes seisus. On vahe, kas kutsuda perepuhkusele või seminari pidama Otepääle või Ida-Virumaale. Viimasel juhul on vaja ületada palju tõkkeid."

Uuring toetab

Kreismani kinnitusel ei toetu ettevõtjad ainult emotsioonidele, vaid ka konjunktuuriinstituudi uuringule, mille järgi iga tõstetud käibemaksu protsent kukutab peaaegu sama protsendi võrra turistide arvu. Ja iga kaotatud protsent käibest kaotab sama palju turismiettevõtjaid. See mõjutab omakorda tööhõivet ja riigi maksutulu.

"Mina paneks pigem alkoholiaktsiisile rohkem otsa, kui suruks maaettevõtjad maa sisse ja lõppkokkuvõttes ei saa ka riik soovitud tulu. Minu arvates on rumal mõte anda turismiettevõtjatele koos Vene turu ärakukkumisega veel maksutõusu hoop," arutles Kreisman.

Turismiasjatundjad viitavad Läti näitele, kus 2009. aastal tõusis majutusteenuse käibemaksu määr 5 protsendilt 21-le. Selle tagajärjel vähenes töökohtade arv 12 000 võrra ning riik kaotas seeläbi 14 miljonit eurot tulu- ja sotsiaalmaksu. Mais 2010 langetati majutusteenuse käibemaks 10 protsendile, mille tulemusena kasvas tööhõive 8,3 ja hotellide täituvus 12 protsenti.