"Siil" müttab Ida-Virus kõige hoogsamalt 10. mail

"Siilil" osaleb ka kaitseliit. Jõhvi kaitseliitlased 4. mail end "Siilile" seadmas.

FOTO: Peeter Lilleväli

Eestis 4.-15. maini rohkem kui 13 000 inimese osavõtul toimuv rahvusvaheline õppus "Siil" jõuab ka Ida-Virumaale − Kohtla, Jõhvi, Mäetaguse, Lüganuse ja Sonda valda − ja kõige suurem arv üksusi on kohal 10. mail.

4. mail alanud suurõppuse "Siil" raskuskese jõuab kaitseväe peastaabi pressijaoskonna esindaja kapten Arvo Jõesalu sõnul Ida-Virumaale 10. mail, mil maakonda liigub suurem arv üksusi, kuid väiksemad üksused on siin juba praegu.

Kohalike abi

Täpsemalt on siis rohkem tegevust Jõhvi, Kohtla, Mäetaguse, Lüganuse ja Sonda vallas. "Siili" ajal on kindlasti teedel ja mujal liikumas tavapärasest rohkem kaitseväelasi.

"Kohalikel elanikel ei maksa meie harjutavaid kaitseväelasi karta, vaid pigem tunda uhkust, et tänu nende toele saavad kaitseväelased väga heades oludes harjutada. Samuti on õppusel väljas meie tsiviil- ja militaarkoostöö meeskonnad, et kohalike inimestega suhelda ja võimalikke probleeme lahendada. Kusjuures ka need meeskonnad koosnevad suurelt jaolt reservväelastest," vastas Jõesalu Põhjaranniku küsimusele, mida kohalikud elanikud peaksid "Siili" puhul teadma ja millega arvestama.

"Siilil" testitakse meie kaitseväe sõjalist valmisolekut ja harjutatakse Eesti kaitsmist. Jõesalu sõnul on kohalike elanike ning linna- ja vallavõimude toetus õppusele "Siil" ja kaitseväele laiemalt väga olulised, sest õppus õnnestub kõige paremini siis, kui need inimesed, kelle kaitsmist kaitseväelased harjutavad, mõistavad, miks kaitsevägi just nende kodu lähedal harjutab.

"Kaitseväele on väga tähtis harjutada Eesti kaitsmist võimalikult reaalsetes tingimustes. Kaitseväe tsiviil- ja militaarkoostöö inimesed on juba mõnda aega kooskõlastanud õppusteks vajaminevate maatükkide kasutamist ja suhelnud kohalike omavalitsustega. Teavitame inimesi nii üleriigilise meedia kui ka vallalehtede kaudu, et neile kaitseväelaste tegevus nende kodukülas üllatusena ei tuleks," ütles Jõesalu.

Õppus ei toimu kaugeltki ainult Ida- või Lääne-Virumaal, kus on küll nende kese, vaid ka näiteks Ämaris Harjumaal ning ka Võrtsjärve ääres Tartumaal ja Võrumaal.

Miks Ida-Viru?

"Eelmisel aastal toimus "Kevadtorm" Lõuna-Eestis, väljaõppe seisukohalt on aga üksustele kasulikum harjutada eri maastikel. Samuti on oluline fakt, et nii kaitseväe keskpolügoon kui ka Sirgala harjutusväli asuvad Virumaal," vastas Jõesalu küsimusele, miks just kaks Virumaad on "Siili" tallermaaks.

Küsimusele, kuidas "Siil" seni on kulgenud, vastas kapten teisipäeval, et õppuse teine päev alles läheneb lõpule ning seega on põhjalikeks kokkuvõteteks veel vara, aga seni on õppus kulgenud plaanipäraselt ja esmamulje on hea.

Kokku osaleb "Siilil"  üle 13 000 inimese ja õppuse selgroo moodustavad reservväelased, keda ootakse ligi 7000 inimest. Peagi antakse teada kohale saabunute tegelik arv. Enamjaolt on kutsutud reservväelased, kes lõpetasid ajateenistuse aastatel 2012, 2013 ja 2014, ehk siis nii-öelda värskemad aastakäigud, aga samas on õppusele kaasatud ka teiste aastakäikude reservväelasi, lisaks veel vabatahtlikult õppusel osaleda soovijad.

Õppusele kutsuti reservväelasi kaheks perioodiks. Suurem osa reservväelasi kutsuti kohale 12 päevaks − 4.-15. maini −, et viia läbi tervet brigaadi hõlmav taktikaline õpe ja anda üksuse tegevusele hinnang. Teine osa reservväelasi, st väiksem osa, kutsuti õppusele aga neljaks päevaks, et kontrollida üksuste formeerimisvõimekust, tuletada meelde varem õpitut ja lasta sisse relvad. Selline lahendus on tingitud vajadusest harjutada üksuste formeerimist ja brigaadi koostööd, mistõttu on igal õppusel osaleval reservväelasel oluline roll: neljaks päevaks kutsutud panustavad formeerimise õnnestumisse, 12päevasel õppekogunemisel osalejad annavad võimaluse harjutada brigaadi koostööd.

Ülejäänud õppustel osalejad on tegevväelased, kaitseliitlased ja liitlasriikide sõdurid. Liitlasriikide sõduritest osalevad "Siilil" Ameerika Ühendriikide kaitseväelased − tegu on sama üksusega, mis on praegu Tapal, s.o kaks õhudessantrühma ja üks tankirühm −, Ühendkuningriigi kaitseväelased ühe jalaväekompaniiga ning Belgia ja Saksamaa õhutõrjerühmad. Peale selle osalevad õppusel ka liitlaste lennukid. Väeosade lõikes osalevad "Siilil" kõik kaitseväe väeosad.

Õppuse "Siil" tunnuslause kõlab: "Iga okas loeb!"

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles