Kohalik lihaveis jõuab restoranist kodukööki

Hiljuti tegutsemisloa saanud tsehhi külmkambri riiulitel laagerdub kahe veise liha. Sulev Reelo 250 lihalooma elavad kahes farmis: Kose kandis ja Mustvee lähedal. Suvel hoiavad nad ühtlasi korras koduümbruse maad. Foto: Matti Kämärä

Lihaveiste kasvatusega tegelev ettevõtja Sulev Reelo avas oma kodutalus OÜ Rajamõisa lihatsehhi, mis esialgu varustab restoranide kööke. Tsehhi laienedes peaks toodang jõudma ka tavatarbijani.

Kui Toila vallas elav ettevõtja Sulev Reelo tegi üle kümne aasta tagasi algust lihaveiste kasvatamisega, ei olnud tema esimeseks kaalutluseks suurt äri ajada, vaid koduümbruse tagastatud maadele mingi rakendus leida.

Vahepeal on saja loomaga kari kasvanud 250pealiseks ja lihatsehhi rajamine olnud asjade loomulik käik. "Kui sa müüd lihakombinaati, jäädki sitase saapaga ringi käima," põhjendab ärimees.

Kamberjahutussüsteemi ja lihatöötlemise seadmete ostmiseks sai ettevõtja Kirderanniku koostöökogu kaudu ligemale 21 000 euro ulatuses Leaderi toetust; teist sama palju pani ise juurde.

Kodutalu kõrvalhoonesse rajatud tsehhis liha tükeldatakse, sorteeritakse, pakendatakse ja laagerdatakse. "Loomaliha vajab enne söömist vähemalt kuu aega pakendis hoidmist, mis toimub umbes kahe kraadi juures," selgitab Reelo. Laagerdamise käigus lagunevad sidekoed ning sealihast sitkem veiseliha muutub pehmemaks.

Kõige hinnalisem lae all

Põhjaranniku külaskäigu ajal laagerdub külmkambris korraga kahe looma liha. "Kõige kvaliteetsemat liha, mida sobib grillida, on 20-25 protsenti," räägib Reelo ja osutab, et fileetükid on kõige kõrgemal riiulil, nagu oli "Kevades" lae all rätsepmeister Kiire hinnalisim joogitagavara.

Umbes 20-25 protsenti on valikliha, millest saab teha Viini šnitslit, böfstrooganovi jms. Ja ligemale 50 protsenti on mass, mis läheb hakkliha valmistamiseks. "Näiteks Liivimaa Lihaveis teeb hästi palju hakkliha burgeri jaoks − burgerimüük läheb Tallinnas, Tartus ja Pärnus väga hästi. Aga meil millegipärast ei lähe," nendib Reelo.

Praegu turustab ta veiseliha n-ö enda süsteemis Toilas ja Jõhvis, see tähendab oma osalusega Toila spaahotelli restoranis Mio Mare ning Wironia hotelli restoranis, pubis ja kulinaariaosakonnas. "Lähipäevil lähen lihanäidistega Tallinna Argentina restoranidesse läbirääkimisi pidama, nad on väga huvitatud."

Ka kohapeal lisandub lähiajal üks turustuskanal. "Teeme partneriga Narva samasuguse steakhouse'i nagu Jõhvis, mis keskendub grill-liha pakkumisele. Söögikoht tuleb Astri lähedale ja loodame selle avada juuli lõpus," räägib Reelo.

Väiksemad pakendid

Samuti peab ta plaani laiendada tsehhi ja hakata tegema väiksemaid tavatarbijale mõeldud pakendeid.

"Igasse meie toidukohta tulevad klaasuksega külmkapid, kus on eri sortimenti liha. Kui inimene käib söömas ja talle maitseb, siis ta saab seda liha kaasa osta. Üks probleem muidugi jääb − peab olema hea ahi, millega loomaliha teha. Ahju või grilliga peab saama 250-300 kraadi kätte ja need, kellel on kodus plekist grillid, sellist kuumust üldjuhul ei saavuta."

Söögikohtades on aga Reelo täheldanud, et kohalikud inimesed hakkavad veiseliha võõristusest üha rohkem üle saama.

"Meil on veel nõukogude aja pärandit, et inimene pole harj