Kodused emad said tööturul tuule tiibadesse

Sirle Sommer-Kalda
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööhõiveprojekti lõpuürituse tort oli valmistatud  gluteenivabast riisijahust − seltskonnas oli inimesi, kellel on gluteenitalumatus.
Tööhõiveprojekti lõpuürituse tort oli valmistatud gluteenivabast riisijahust − seltskonnas oli inimesi, kellel on gluteenitalumatus. Foto: Peeter Lilleväli

Kaks aastat kestnud tööhõiveprojekt Kiviõli ja selle regiooni väikeste laste vanematele andis uhke saagi: 1 alustanud osaühing, 18 äriplaani, millest kasvavad välja uued ettevõtted, ja 25 tööle rakendunud ema.

Sondas elav Leelo Strauch on piirkonnas nõutud tordimeister. Lisaks küpsetab ta koduleiba ja teisi pagaritooteid ning valmistab suupistelaudu. Üle aasta tagasi vormistas ta oma tegevuse ametlikuks − sündis OÜ Pagarikoda. "Oma äri loomise mõte keerles mul peas juba varem, aga projekt andis viimase tõuke, et ma teen selle asja ära."

Euroopa Sotsiaalfondi toetatud projektis osales üle 60 Kiviõli piirkonna väikelaste vanema, keda abistati tööle saamisel või endale töökoha loomisel. Projektijuht Anu Needo nimetab Strauchi kirsiks tordil − tema on esialgu ainsana teinud oma kodusest hobist püsiva elatise.

Sealjuures tegutses Strauch enne lapsehoolduspuhkusele jäämist hoopis teises valdkonnas, juhatades bürookauplust. Tordikunstile pühendus ta kõige täiega lapsega kodus olles. "Olen tegelikult küpsetanud nii kaua, kui ennast mäletan. Minu ema küpsetab, isa teeb pirukaid − võib-olla on see mul geenides, et tahan köögis olla."

Strauch soovib masstootmisest eristuda ja kasutab naturaalset toorainet, mida eelistab osta kohalikelt. "Pole mõtet teha seda, millest on tekkinud juba ületootmine. Naturaalsest toorainest valmistatud küpsetised on natukene kallimad, aga mitte märkimisväärselt."

Koduseid torditegijaid on regioonis teisigi, aga mitte kõik pole selleks ettevõtet asutanud.

"Mina tahtsin äri luua, sest minu vastu hakkasid huvi tundma koolid ja ettevõtted, kes tahavad tasuda arvega. Inimestel on ka usaldus suurem, kui tegemist on ettevõttega. Firma loomine tundus alguses hirmutav, aga projekti kaudu sain hästi palju kontakte ja abi ning see polnudki nii hirmus. Tööd tuleb muidugi teha meeletult − hommikust õhtuni oled köögis. Eritellimusel valmistatud tortide puhul võtab kaunistuse tegemine päris palju aega, sest inimene saab täpselt selle, mida ta tordi peale tahab," rääkis Strauch.

Peale kohalike omavalitsuste ja ettevõtete on Pagarikoja toodete tellijateks emad, kelle lapsed on allergikud või kes lihtsalt soovivad pakkuda puhast toitu.

Kindel seljatagune

Kui Leelo Strauch mõtles ettevõtjaks saamisele varemgi, siis Helena Vassiljevile pani selle mõtte pähe alles projektis osalemine.

"Agiteerisin sinna projekti oma sõbrannasid ja tulin esimest korda ainult nende pärast kohale, sest arvasin, et minu elus on kõik paigas: kaks last, peenramaa, töö elukaaslase firmas... Ma ei mõelnud üldse, et hakkaks ise midagi tegema, aga koolituste käigus hakkas mõte liikuma."

Vassiljevile andis kõige rohkem hoogu Evi Kruzmani motivatsioonikoolitus. "Tema ütles, et naised, enda pärast tuleb õppida ja teha, mitte kellegi sabas kodus istuda! Siis on seljatagune alati kindlustatud."

Projekti käigus küpses otsus õppida raamatupidamist ja luua oma firma. Äriplaan on juba valmis ja kaitstud.

"Kui tegin väikese turu-uuringu, tuli välja, et Kiviõli piirkonnas on ligi 170 FIEt ja OÜd, kelle käive on alla 64 000 euro, aga raamatupidamisteenust pakub regioonis ainult üks ettevõte. Enamik pusib ise, sest teenuse hind Jõhvis ja Rakveres on kallis ning keegi ei jaksa maksta. Näen, et suudan pakkuda parema hinnaga teenust. Ma tean ju omast käest, mida tähendab väikefirmale raamatupidamise tegemine."

Vassiljevil on juba ette näidata neli eelkoostöölepingut. "Äriplaan on tehtud koos tuttavaga, kes hakkaks pakkuma puuetega lastele tugiisiku teenust. Tundub, et need erialad ei sobi kokku, aga mõlemat teenust on siin piirkonnas vaja."

Aktiivsetele emadele mõeldes

Anu Needo sõnul oli projekti peamine eesmärk aidata piirkonna ettevõtlikel ja aktiivsetel lastevanematel saada rohkem kontakte tööandjatega ning leida oma võimalus alustada ettevõtjana.

"Väikestes kohtades ei saa alati loota tööandja peale. Tihti tuleb endal asuda tööandja rolli, leida enda seest üles oskused ja andekus, et pakkuda endale ise tööd ja leiba. Hea on see, et meie hulgas on väga palju noori peresid, kes soovivad elada siin piirkonnas, kasvatada oma lapsi ning teostada ennast just siin. Selliseid inimesi silmas pidades sündiski projekti idee," märkis Needo.

Kahe aasta jooksul viidi läbi hulgaliselt tööklubisid, külastati ettevõtteid, õpiti ettevõtluse aluseid ja karjääriplaneerimist, osaleti motivatsiooni tõstvatel koolitustel jms.

Projekti rahastasid osaliselt SA Innove ning omaosalusena Kiviõli linn, Lüganuse ja Aseri vald. Projekti partneriks oli töötukassa Kiviõli büroo.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles