Muutlik olukord turul sunnib koondama kaevureid

Nõudluse vähenemisele vaatamata pole Eesti Energia seni põlevkivi kaevandamist märkimisväärselt koomale tõmmanud, ent lattu tootmisel on samuti ees ratsionaalne piir. Foto: Matti Kämärä

Eesti Energia koondab õli ja elektri odavatest hindadest tingitud  põlevkivi nõudluse vähenemise tõttu aasta lõpuks ligikaudu 200 kaevurit. 

Tänavu kevadel Eesti Energia Kaevanduste juhatuse esimehe ametisse asunud Andres Vainola sõnul on seoses muutliku olukorraga turgudel ja põlevkivi vajaduse kahenemisega kavas Estonia kaevanduses minna taas kuuepäevaselt töönädalalt tagasi viiepäevasele ja selle tagajärjel ei ole pääsu ka paarisaja kaevuri koondamisest.

Ebaloogiliselt odav elekter

Estonia kaevandus  hakkas kuus päeva nädalas tööle kaks aastat tagasi, kui seal suurendati pärast Viru kaevanduse ja Aidu karjääri sulgemist tootmismahtu ja toodi üle ka osa nende endiste tootmisüksuste töötajaid. "Praegune turuolukord on paraku hoopis teistsugune. Õli hinnad tulid alla eelmise aasta lõpus. Hoolimata sellest, et hüdrovarud Skandinaavias on allpool keskmist taset, on tänavu kevadel ka elektri hinnad langenud tasemele, millele on raske leida loogilist seletust.  Lootsime viimase hetkeni, et suvel, kui paljude lähiriikide elektrijaamades on tavapärased remondid, kasvavad  nõudlus ja hind, aga midagi sellist pole kahjuks juhtunud. Need hinnad, millega kaubeldakse nii õli- kui elektrienergiaturgudel pikemaks perioodiks ehk tulevikutehinguteks, on äärmiselt muutlikud," kirjeldas Vainola turul toimuvat.

 "See on meie uus reaalsus, mis paneb meid otsima uusi lahendusi  konkurentsis püsimiseks. Sellisteks lahendusteks on uued tehnoloogiad, aga ka paraku tööjõumahukuse vähendamine," lisas Vainola.

Tema sõnul on Eesti Energia Kaevandused küll asunud kasvatama laovarusid, et paindlikult ja kiiresti reageerida siis, kui elektrinõudlus taas kasvab. "Kuid lattu tootmisel on ratsionaalne piir, mida ei ole mõistlik ületada," sõnas ta, lisades, et sellises olukorras on möödapääsmatu kasutada kõiki võimalusi efektiivsuse tõstmiseks.

Üheks selliseks sammuks on ka väiksemate kulutustega kamberlaava tehnoloogia kasutusele võtmine Estonia kaevanduse kirdeosas. Selleks investeeritakse 21 miljonit eurot, peamiselt uute konveierite, purustite ja automaatika soetamiseks. Vainola sõnul on kamberlaava meetodil toodetud põlevkivi omahind madalam, kuna läbindamise mahud on väiksemad. "Tahame kamberlaavaga kaevandamist alustada järgmise aasta alguses. Seal saab tööd 50-60 inimest. Tänu sellele ei lähe koondatavate üldarv üle 200," sõnas ta, märkides, et koondamised seisavad ees ka Eesti Energia Kaevanduste peamajas.

Ametiühing turu vastu ei saa

Estonia kaevanduse peausaldusisik Aleksandr Jessipko tõdes, et koondamine on äärmiselt ebameeldiv, kuid ametiühingul pole võimalik selle ärahoidmiseks midagi teha. "Kahjuks ei saa meie ametiühing mõjutada turgu. Võiksime ettevõtte juhtkonda mõjutada vaid koondamist veel edasi lükkama, kuid saame aru, et sellega võib ettevõte sattuda veelgi keerulisemasse seisu," ütles ta.

Jessipko sõnul  arutasid nad juhtkonnaga viit olukorra lahendusvarianti. "Käiku läks paraku kõige halvem neist," ütles ta. Ametiühingujuht lisas, et selle üle, keda konkreetselt koondatakse, seisavad ees väga keerulised vaidlused. "Inimesed on kõrvuti töötanud väga pikka aega. Ollakse nagu üks pere. Ükskõik, millist näppu ka ei lõika, ikka on valus."

Vainola selgitas, et umbes pooled koondatavatest on vanadus- või sooduspensionile siirdujad. "Lisaks riiklikele toetustele pakub Eesti Energia koondatavatele oma toetusfondist ettevõttepensioni neile, kel on jäänud pensionieani kuni viis aastat. Pakume ka ümberõppestipendiumi ajaks, mis kulub inimestel uue ameti õppimiseks," kinnitas Vainiola, märkides samas, et turuolukorra muutudes võib ettevõte koondatavad tööle tagasi kutsuda.

Eelmisel aastal kaevandas Eesti Energia Estonia kaevanduses ja Narva karjääris kokku 16,5 miljonit tonni põlevkivi. Tänavune kaevemaht kujuneb Vainola hinnangul kuni paari miljoni tonni võrra väiksemaks. Eesti Energia Kaevandused on Ida-Virumaal suurim tööandja, kus on ametis 2600 inimest.