Ida-Viru uudsus köidab soomlasi

Kohtla kaevandusmuuseumi on sel kevadsuvel külastanud paarsada soomlast. Pildil olev grupp saabus siia reisibüroo Baltic Travel kaudu. Foto: Peeter Lilleväli

Kui mujal Eestis on tänavu Soome turiste vähem kui mullu, siis Ida-Virumaal, mis jõudis alles hiljuti põhjanaabrite kaardile, on nende hulk kasvanud 15 protsenti.

Kotkast pärit Pekka Parikka koos abikaasaga väisas sel nädalal Ida-Virumaad, kusjuures nende erihuvi olid Sinimäelahingupaigad, Vaivara Sinimägede muuseum ja Sillamäe linn.

"Olen sõjaajaloohuviline ja kümme aastat mööda lahingupaiku ringi sõitnud. Eestis olen käinud palju kordi. Ka Ida-Virumaal, kui oli käigus Sillamäe ja Kotka vaheline laevaliin. Pärast laevaühenduse lõppemist olen Ida-Virumaal pikemalt esimest korda. Tunnen laevaühendusest väga puudust ja minu arvates tuleks see taastada. Sillamäelt oleks hea nii Peterburi kui Tartu poole edasi sõita," rääkis Parikka.

Öömajal olid Soome külalised oma kaasmaalase, sealmail edukaima mäesuusataja Kalle Palanderi juures, kes pakub majutust Ontika mõisas. "Tegelen ka ise mäesuusatamisega, aga me pole tuttavad. Kuna Soomes on sellele kohale reklaami tehtud, siis teadsin tulla."

Parikka jutustas, et on omal ajal mootorrattaga agaralt Euroopat avastanud, mistõttu köidab teda pärast raudse eesriide kukkumist just Ida-Euroopa, sealhulgas Eesti. Ida-Virumaal on tema sõnul piisavalt palju uut ning huvitavat, et siia ikka ja jälle tagasi tulla.

Nii omapäi kui grupina

Kui Parikkale on Ida-Virumaa tuttav sihtkoht, siis suurele osale soomlastest on Eesti idaosa viimase aja avastus. "Eesti uks on soomlastele juba pikka aega avatud olnud, aga nüüd hakkavad nad ka tagatubadesse liikuma ja uusi asju avastama," märkis  Vaivara Sinimägede muuseumi spetsialist Ivika Maidre.

Ta tõi näiteks hiljuti käinud soomlaste grupi, kes ei sõitnud Tallinnast otse Tartusse, vaid põikas läbi Ida-Virumaalt ja ööbis Narva-Jõesuus.

"See on suur saavutus, kui grupid teevad sellise kolmnurga. Et reisibürood on lisanud osale gruppidele Ida-Virumaal käigu, on positiivne ilming. Varem mindi kas otse Saaremaale või Tartusse ja Ida-Virumaa ei tulnud kõne allagi. Aga midagi pole teha − oleme soomlastele siiski Narvamaa ja enamasti käiakse seal, mis jääb tee peale," rääkis Maidre.

Kohtla kaevandusmuuseumi teenindusjuht Maive Raudver tõdes, et neil käib nii omapäi liikujaid kui gruppe, kes jõuavad siia peamiselt Soome turismifirmade kaudu.

Hea sõna Ida-Virumaa kohta on liikvele läinud, arvas ta põhjuseks. Kaevandusmuuseumis käis hiljuti saatelõiku tegemas Soome rahvusringhääling YLE TV. Põhjanaabrite ajakirjandus kajastas kevadel ka uue ilme ja sisu saanud vana rikastusvabriku avamist, tänu millele saab nüüd pakkuda maa-aluste elamuste kõrval maapealseidki.

"Oma osa külastajate arvu suurenemises on arvatavasti ka sellel, et kaevandusmuuseumis leiab nüüd rohkem ajaviidet ja ei pea tingimata maa alla minema. Sel kevadsuvel on meil käinud umbes 200 soomlast ja suvi on veel ees," rääkis Raudver.

Estofiilist turismispetsialist Pekka Linnainen tõi esile Soome ajakirjanduse kajastused Ida-Virumaast. "Kui tegemist on kehva mainega, võtab positiivse sõnumi saatmine aastaid, aga nüüd kannab see vilja. Lisaks saab täheldada korduvat mõju: iga kirjutis mõjutab järgmisi, nii määras kui ka sisus. Seda kõike peaks nüüd maakonnas ära kasutama. Looma uhkusetunnet, olema head ja huvitavad. Lumepall tuleb veerema panna, suvest hoolimata."

 Kaua võib?

Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen ütles, et sel aastal on maakonnas võõrustatud nelja soomlaste pressireisi, kokku 35 ajakirjanikku. "Üks pressireisil osaleja ütles, et on käinud pojaga Saaremaal viisteist korda − kaua võib? Samas praegu, kui majandusolukord on Soomes läinud keerulisemaks, on odavam lähedal reisida ja kogu aeg samas kohas käia ei jõua."

Turismiklastrisse koondunud ettevõtted, organisatsioonid ja omavalitsused on teinud Soome suunal sihikindlat turundust 2013. aastast.

"Soome turu tõusu võib lugeda klastri edulooks. Oleme käinud olulisematel messidel ja piirkonda tervikuna tutvustanud, mitte tõmmanud tähelepanu üksikutele turismiettevõtetele, mis ei pruugi olla piisav põhjus tulemiseks. Meil on hea koostöö EASiga (ettevõtluse arendamise sihtasutusega), kes toetab nii pressi- kui reisikorraldajate reise. EAS näeb meid kasvupiirkonnana ja turismis on oluline, et oleks midagi uut pakkuda. Eesti mõistes oleme uus piirkond," rääkis Jalonen.

Piirkonna tutvustamist Soomes jätkatakse, näiteks septembris kutsutakse külla sealsed reisikorraldajad. Ehkki Soome külastajate protsent on viimasel ajal hüppeliselt tõusnud, võiks neid arvuliselt oluliselt rohkem olla, leidis turismikoordinaator. "Pärnus on soomlaste ööbimisi kordades rohkem ja suur vahe tuleneb sellest, et me pole siiani olnud soomlaste kaardi peal. Seetõttu napib meil ka soomekeelset teenindust, aga ettevõtjad leiavad, et sellega tasub tegelda."

Soome turistide huvi Ida-Virumaa vastu hakkas suurenema 2013. aastal, kui statistikaameti andmetel tõusis soomlaste ööbimiste arv maakonnas ligi 40 protsenti. Selle aasta jaanuarist aprillini oli Soome turistide ööbimisi 5334, see on 15 protsenti rohkem kui mullu samal ajal.