„Kaevuprogramm” tegi Ida-Virumaal rekordi

Hajali paiknevate maamajapidamisteni keegi vee- või kanalisatsioonitorustikku vedama ei hakka, kaevu (sügavamaks) puurimine või biopuhasti soetamine on aga nii kallis ettevõtmine, et ka kolmandiku summa leidmine ei ole sageli jõukohane. Foto: Matti Kämärä

Kui varasematel aastatel tuli taotlejate vähesuse tõttu suur osa riigi eraldatud toetusest tagasi maksta, siis tänavu kasutasid nii omavalitsused kui vallaelanikud pakutud võimalust agaramalt ära.

Tunamullu tahtis oma vee- ja heitveesüsteeme korda teha kogu maakonna peale vaid kaks peret.Mullu oli heaks kiidetud taotlusi küll juba 33, ent maakonnale eraldatud summast jäi sellegipoolest kaks kolmandikku üle.

Sel aastal võtsid asja tõsisemalt nii vallavalitsused, kes oma kolmandiku katteks suuremad summad välja panid, kui nende valdade elanikud, kes agaramalt toetust küsisid. Mõnel pool lausa nõnda agaralt, et omavalitsus algul pakutud osalussummat suurendas − et ükski asjalik taotlus toetuseta ei jääks.

Päikeseenergia ja puhastusseade

Algul korraliku joogivee tagamise toetamiseks mõeldud programm (kolmandiku ettevõtmise maksumusest annab riik, kolmandiku kohalik omavalitsus ja kolmandik on taotleja enda kanda) on viimastel aastatel laienenud: toetatakse ka kanalisatsioonisüsteemi, juurdepääsutee ja autonoomse elektrisüsteemi rajamist.

Lembit Maamets ostis Lüganuse valla Koolma külla maja 2001. aastal.  Kunagi Tudu tee ääres kulgenud elektriliin oli juba kümmekond aastat varem ära kadunud − kas viisid selle kaablivargad või keris elektrifirma ise kaabli kokku, polegi tagantjärele oluline.

"Neliteist aastat oleme seal valguse ja neti jaoks generaatoriga akusid laadinud," ütles Maamets, kes küll päris pidevalt seal ei ela, aga kaheksa kuud aastas tuleb kokku küll.

Eesti Energiaga rääkis ta sel teemal mitu korda. Alguses öeldi elektri majja saamise hinnaks 1,2 miljonit krooni . "See oli sel ajal, kui kroon veel midagi maksis," täpsustas Maamets. Krooniaja lõpus räägiti juba kolmest miljonist.

"Mõtlesime tuuleenergiale, tuulegeneraatorgi on olemas. Aga see on suhteliselt pisike, tuleks midagi veel juurde panna. Päikeseenergia on viimasel ajal nii jõuliselt arenenud, et muid variante ei tasu kaaludagi.  Mingi hädise variandi oleks saanud kolme ja poole tuhande euroga ära teha, siis aga tekkis võimalus toetust saada ja otsustasime teha ikka korraliku asja − selle hind jääb kümne tuhande euro kanti."

Sama valla Veneoja külas elav Aivo Hobolainen ehitab toetuse abil väikese biopuhasti.

"Tavaline imbväljak oleks odavam tulnud, aga väidetavalt on siin selline ala, kuhu neid teha ei tohi," rääkis ta. "Biopuhastis puhastatakse heitvesi bakterite abil, nii et sealt tuleb välja juba puhas vesi, mida võib otse loodusesse lasta. Minul sellist ärajuhtimise kohta ei ole, sellepärast tuleb ehitada ka imbväljak," selgitas ta.

Samasuguse biopuhasti jaoks küsisid toetust ka kaks Piilse küla peret − kõik kolm majapidamist jäävad tulevase Uus-Kiviõli kaevanduse piirkonda, mis ilmselt ongi põhjus, et tavalisest imbväljakust ei piisa.

Vallad on valmis enamaks

"Taotlused olid korralikud ja otsustasime, et me ei lükka kedagi kõrvale," ütles Illuka abivallavanem Ervin Metsatalu põhjuseks, mis vald algul pakutud osalussummat suurendas.

Toetuse saamise võimalus ajendas tema sõnul päris mitut inimest end valda sisse kirjutama: "Eelmisel aastal jäi mitu inimest just sellepärast toetusest  ilma, et nende alaline elukoht polnud meie vallas. Prioriteediks seadsime vee ja kanalisatsiooni, üks toetus läheb ka tee kordategemiseks. Elektrita majapidamisi meil ei olegi."

Sonda vald oli mullu valmis omalt poolt panustama 50 000 eurot, paraku ei tulnud vallaelanikelt ainsatki taotlust. Sel aastal küsis toetust vaid üks inimene − Nüri küla elanik tahab oma kaevu sügavamaks puurida.

"Keegi pole seda küll otse öelnud, aga mu isiklik arvamus on, et inimesed on äraootaval seisukohal − tuleb kaevandus ja teeb ära," viitas vallavanem Andrea Eiche kavandatavale Sonda kaevandusele ja kaevandaja kohustusele piirkonna elanikele joogivesi tagada.

Ega Sonda vallas tegelikult veega suuri muresid polegi ja väiksemad on vald ise aidanud ära lahendada.  Kanalisatsioon vääriks kindlasti rohkem tähelepanu, aga selle peale inimesed veel väga ei mõtle.

"Oleme küll propageerinud tänapäevaseid imbväljakuid, aga ega nende vastu eriti huvi tunta," tõdes Eiche. "Kindlasti on põhjus ka selles, et kuigi toetus on abiks, pole paljudel võimalik ka seda omaosaluse kolmandikku välja panna."