Nitrofert suigub sügavasse unne

Kui praegu seisab Nitroferdi ees olevates parklates veel rohkesti töötajate autosid, siis alates detsembrist jäävad suurt tööstusobjekti valvama vaid turvafirma mundris mehed. Foto: Peeter Lilleväli

Viimastel kuudel õhus olnud aimdus, et Nitrofert ütleb töökoha üles kõigile 426 töötajale, sai kinnitust kolmapäeval, kui tehase juhtkond teavitas sellest ettevõtte töötajaid ja töötukassat. 

"Moraalselt valmistusime selliseks teateks, kuid sellegipoolest on  seda vastu võtta raske," tõdes Nitroferdi ametiühingu peausaldusisik Jevgeni Solovjov.

Palgad hakkasid viibima

Tema sõnul muutusid kartused võimaliku koondamise ees aina tõsisemaks tänavu kevadel, kui palgamaksmisega tekkisid viivitused. "Aprillikuu palga saime kätte juunis, maikuu oma alles ootame," sõnas ta neljapäeva pärastlõunal.

Viimase 12 aasta jooksul, mil Nitroferdi omanikuks on olnud Ukraina miljardär Dmõtro Firtaš, on tehases väetist toodetud vaid pool sellest ajast. Olles teinud 2008. aastal hiilgava tulemuse, kus ligikaudu 1,5 miljardi krooni suuruse käibe juures teeniti üle 800 miljoni krooni puhaskasumit, pandi järgmise aasta lõpus külma dušina tehas seisma. Põhjuseks nii väetise hindade langus maailmaturul kui ka tõsiasi, et Firtašil ei õnnestunud  väetise tootmise põhilist toorainet − maagaasi − saada sama soodsalt kui varem.

Seiskumisest hoolimata ei koondatud Nitroferdis inimesi ja kõigile jätkati palga maksmist. Nõnda kestis see kolm aastat. Alles 2012. aasta lõpus pandi tehas taas käima. Kuid vaid napilt pooleks aastaks. 2013. aasta augustis jäeti tehas seisma remonditööde tõttu ja pärast seda pole seda enam käivitatud.

Lootus püsis viimase hetkeni

Nitroferdi peadirektori Aleksei Nikolajevi sõnul tehti kaks aastat tagasi põhjalik remont. Ainuüksi torusid vahetati nelja kilomeetri ulatuses. Peale selle soetati mitmeid uusi aparaate ja seadmeid.

"Et omanik jätkas investeeringuid, andis ka töötajatel lootust, et tehasega on jätkuvalt tõsised plaanid," sõnas ametiühingujuht Solovjov, kes lisas, et inimesed hoidsid töökohast kinni ja isegi kahel viimasel seisakuaastal lahkus vaid paarkümmend inimest.

"Sel ajal kui remont käis, langesid  mineraalväetiste hinnad maailmaturul aga nii palju, et uuesti polnud tehast majanduslikult mõttekas käiku lasta. Otsustasime talve ära oodata ja lootsime, et järgmisel kevadel on olukord parem. Aga ei midagi sellist. Nüüd ootasime veel ühe talve," meenutas Nikolajev viimaseid aastaid.

Veel tänavu juuni keskel eitas ta Põhjarannikule tehase sulgemise ja koondamise plaane. "Paraku on nüüd aga selge, et olukord turul ei muutu sugugi paremaks. Meie esindajad käisid maailma väetisetootjate konverentsil. Seal esinenud analüütikutest pakkusid ühed, et selline olukord ei muutu enne kui 2017. aastal, teised arvasid, et  oodata tuleb vähemalt 2019. aastani. Jälgime ka mitmesuguseid väetiseturu bülletäänides olevaid prognoose ja igalt poolt tuleb välja, et häid uudiseid ei ole," tõdes Nikolajev, lisades, et sellises olukorras ei jää ettevõttel midagi muud üle kui asuda oma kulusid minimeerima. Seisva tehase kõigist kuludest läheb palkadeks ja maksudeks 75 protsenti.

"Võtsime vastu otsuse koondada töötajad, sest on arusaamatu, mis ees ootab," tõdes Nikolajev, märkides, et praegu kulub palgaraha iga  kuu üle 400 000 euro, aga kui tehas praeguste hindade juures tööle panna, kujuneks igakuise kahjumi suuruseks üle 1,4 miljoni euro.

Keskmine brutopalk oli Nikolajevi sõnul ajal, mil tehas seisis, 700 euro ringis. "Inimesed ei teinud küll seda, mis neil ametijuhendis kirjas, kuid kõik tegelesid millegagi. Kes hooldas seadmeid, kes puhastas midagi, kes hoolitses territooriumil kasvavate lillede eest," rääkis ta elust seisvas tehases.

Omanikul probleemid Ukrainas

Nikolajevi sõnul on seni tehase omanik Dmõtro Firtaš kahjumi kinni maksnud.  "Kuid kahjusid ei jõua keegi igavesti kanda. Eriti veel olukorras, kui tunneli lõpus valgust ka ei paista," ütles Nitroferdi peadirektor.

Firtašil seisavad ka mitmed Ukrainas asuvad väetisetehased ning tema läbisaamine praeguse Ukraina valitsusega pole pehmelt öeldes sugugi hea. Juuni alguses arestiti Ukrainas tal mitmed varad ning tema ettevõtteid süüdistatakse riigile sadadesse miljonitesse dollaritesse ulatuvate kahjude tekitamises. Firtaš ise vaidlustab neid süüdistusi.

Tänavu juunis väljaandele Glavkom antud intervjuus vastas Viinis elav Firtaš küsimusele, millised tema ärid toimivad praegu normaalselt, et kõik peale keemiaettevõtete. "Keemia on meil seiskunud ühelainsal põhjusel − meilt võeti ära gaas ja öeldakse nüüd, et "ostke meilt gaasi". Ehk siis, et ostke oma gaas meilt tagasi. Me oleme seda juba kogenud Julia Volodõmõrivnaga [Tõmošenko]. See ei hirmuta meid absoluutselt," märkis ta.

Hiina odava väetise pealetung

Nitroferdis viiakse koondamine läbi septembrist kuni novembrini. Kuna suurem osa töötajaid on pika staažiga, keda tuleb töölepingu lõpetamisest teavitada  kolm kuud ette, siis jääb enamikul töötajatel viimane tööpäev novembrisse.

Detsembrist läheb Nitrofert kõigi eelduste järgi mõne turvafirma valve alla. "Nitrofert kui firma ei kao. Me konserveerime tehase ja oleme tehniliselt valmis selle taas käivitama, kui olukord turul peaks kunagi paranema," kinnitas peadirektor.

Väetiste turgu on Nikolajevi sõnul tugevasti mõjutanud Hiina. "Kui varem neelasid nad väetisi teistest riikidest miljardite dollarite eest, siis nüüd on nad ise muutunud eksportijaks. Nad on ehitanud uusi tehaseid, mis asuvad maagaasi maardlate või sadamate läheduses ja suudavad turu odava toodanguga üle ujutada," rääkis ta.

Olukorda võinuks leevendada nafta odavnemisega kaasnenud maagaasi hinna langus, ent selle võidu on Nitroferdi jaoks omakorda suuresti ära nullinud euro odavnemine dollari suhtes.

Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjovi sõnul on koondamine Nitroferdis väga halb uudis, mis vajutab tuntava pitseri maksude laekumise vähenemisega ka linna järgmise aasta eelarvele.

Ida-Viru maavanema Andres Noormäe sõnul on praegu tähtis tegutseda selle nimel, et Ida-Virumaale tuleks uusi investoreid, kes looksid kaduvate töökohtade asemele uusi. Oktoobris kavatseb maavalitsus korraldada konverentsi, kuhu kutsutakse ettevõtjaid ka Soomest, Rootsist ja Venemaalt.