/nginx/o/2021/05/12/13776949t1hf564.jpg)
/nginx/o/2015/07/19/11995770t1h3057.jpg)
Narva linnusesse rajatakse avastuskeskus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narva linnus avaneb mõne aasta pärast jõepromenaadile ja vanalinna. Jõe äärde pääseb tulevikus linnuse konvendihoone kaevudanskerisse paigaldatud lifti abil, vanalinna aga üle Peterburi maantee ehitatud silla.
Seni tuli nii linnusest jõe äärde kui ka vanalinna saamiseks teha suur ring. "Lift on danskeri sees. Näha ei jää. Linnuse enda hoone välisilme jääb samaks," iseloomustas lahendust SA Narva Muuseum juhataja Andres Toode.
Keeruline ülesanne
"Sild võimaldab turistidel pääseda Narva ühest olulisest piirkonnast teise," selgitas arhitekt Lidia Zarudnaja. Selleks, et linnus praegusest veelgi põnevamaks muutuks, korraldas sihtasutus arhitektuurivõistluse, mille võitsid arhitektuuribüroo JVR arhitektid Kalle Vellevoog, Tiiu Truus, Lidia Zarudnaja ja Martin Proomik.
Arhitektuurivõistluse käigus pidid arhitektid leidma lahenduse, kuidas hakkavad tulevikus välja nägema suure linnuse kolm olulist osa: konvendihoone, Läänehoov koos Kristervalli bastioni kasemattidega ja Kivisaal. Oluline oli konvendihoone uus siselahendus ja kõigi objektide logistika. Kivisaali tuleb hotell. Arhitektide hinnangul oli tegemist väga keerulise ülesandega.Arhitekt Kalle Vellevoog ütles, et linnusele lisatakse võimalikult vähe − vaid hädavajalik. "Linnus on niivõrd võimas, et igasugune sekkumine peaks olema võimalikult neutraalne. Proovisime olla tagasihoidlikud ja pigem nähtamatud kui üritada ennast peale pressida," ütles Vellevoog.
Muuseum kui keskkond
Muuseum muutub avastuskeskuseks. "Seda mõtet praegu aktiivselt arendame. Idee on selles, et mitte teha ekspositsiooni, vaid keskkonda, kus inimene saab ise osaleda ja vastuseid otsida või siis vastuste vahel valida. Mänguliselt, et iga külastus oleks uus elamus, samas muidugi ka hariv. Põhiteemad on välja valitud: ordulinnus ehk see periood, kui linnus oli tegelikult selles funktsioonis kasutusel, mille jaoks ta ehitati − elav ja arenev kaitseehitis. Aga mitte ainult linnus, vaid ordu üldse: mis ordu oli, kes sinna kuulusid, nende reeglid, igapäevaelu ja tegevused, argielu linnuses, suhted linnaga, kaitse- ja ründerelvastus, sõjad ja lahingud, ajalugu, konvendihoone tüüpi linnuse kujunemine jne. Teine suur teema on restaureerimine: tehnikad, kontseptsioonid, nende valikukriteeriumid," kirjeldas Toode Eesti idapoolseima muuseumi tulevikku.
"Tähtis on, et see linnus normaalselt tööle hakkaks. Osa temast polegi ju pärast sõjaaegset hävingut valmis saanud. Need osad tuleb nüüd ülejäänud linnusega siduda. Tegelikult oli see suur logistikaülesanne, kuidas linnus toimima saada. Oluline oli ühendada funktsionaalsus ja ilu," selgitas Kalle Vellevoog.
Võiduprojekti märgusõna oli "Kaks sõpra". "Igaüks võib seda tõlgendada oma soovi kohaselt. Minu meelest on sellel nimel siin, Narvas, palju tähendusi," sõnas Lidia Zarudnaja.
Konkursile esitati viis tööd. Kõigi tööde autorid said rahalise auhinna. Võidutöö auhind oli 20 000 eurot.
Andres Toode rääkis, et riik on eraldanud raha eelprojekti tegemiseks. Kui see valmib, saab taotleda raha projekteerimiseks ja ehitamiseks.
30. juulil kell 16 avatakse Narva linnuse esimesel korrusel näitus, kus kõigil linnuse külastajatel on võimalik konkursile esitatud kavanditega tutvuda. Narvas on võidutöö juba tekitanud võrdlemisi elava vaidluse sotsiaalmeedias. Nagu piirilinnale tavaks, on inimesed muutuste vastu.