Jõhvi volikogu astus Kose karjääri vastu

Maikuus, kui vallavolikogu töörühma moodustamist esimest korda arutas, tulid Kose elanikud plakatitega kohale. Foto: Peeter Lilleväli

Jõhvi vallavolikogu otsustas neljapäeval, et ei osale Kose karjääri rajamise töörühmas ning teeb keskkonnaministeeriumile ettepaneku lõpetada kaevandamisloa menetlemine ja arvata Kose külas asuv põlevkivivaru passiivseks. 

12. augustil teatas keskkonnaministeerium kaevandamisloa menetlemise algatamisest: AS Eesti Energia Kaevandused taotleb Tammiku kaevanduse kaevandamisloa muutmist, et 92 hektari suurusel Kose-Tammiku karjääri alal saaks põlevkivi pealmaameetodil kaevandada.

Tänavu kevadest saati on Eesti Energia Kaevandused pakkunud Jõhvi vallale ja eriti Kose küla elanikele võimalust osaleda loodavas ühises töörühmas, et kõik algusest peale kõigega kursis oleksid.

Kose küla elanikud on algusest peale ühise töörühma loomisele vastu seisnud, võrdsustades sellega nõustumise karjääri rajamiseks nõusoleku andmisega.

Jõhvi vallavolikogu astus neljapäeval töörühmas osalemisele vastu seistes Kose rahva selja taha. Kose elanike toetamisega mindi veel kaugemale: otsustati teha keskkonnaministeeriumile ettepanek lõpetada kogu Kose-Tammiku karjääriga seotud protsess, sealhulgas kaevandamisloa taotluse menetlemine, ning lugeda sealsed põlevkivivarud passiivseteks. Selle ettepaneku tegemist pooldasid kõik 16 istungil osalenud saadikut.

Elanike esimene võit

"Üks vastane on meil nüüd seljatatud," ütles volikogu istungil külalisena osalenud ja saadikute üksmeelset toetust kogenud Kose küla elanike eestkõneleja Liia Kangur. "Alguses nad ju ei olnud meie poolt, järelikult oleme suutnud neid veenda. Põhiline vastane on muidugi kaevandaja, ega nad oma tahtmist niisama lihtsalt jäta."

Kangur tuletas meelde, et Jõhvi linna ja valla omaaegses ühinemislepingus oli Kose karjääri välistav punkt omaette kirjas. Täpsemalt seisab mõlema tollase volikogu otsuses: ettepanek sätestada, et valla territooriumile ei rajata põlevkivikarjääri, esitatakse moodustuva Jõhvi valla arengukava väljatöötamise komisjonile.

"Ega meil nüüd enam olegi midagi teha, oleme ootel, mida kaevandaja ette võtab," ütles Kangur.

"Oleme valmis hakkama üle Eesti karjääri vastu allkirju koguma; kindlasti hakkan igal pool rääkima, et kui omavalitsused kusagil ühinema hakkavad, tuleb olla väga-väga ettevaatlik ja hoolega jälgida, millised punktid ühinemislepingusse kirja pannakse. Ja hiljem nende täitmist kontrollida."

Kangur lubas, et külaelanikud jätkavad võitlust karjääri tulemise vastu ehk teisisõnu oma kodu kaitseks.

"Läheme kas või Euroopa inimõiguste kohtuni välja!"

Üldplaneeringus mäetööstusala

Jõhvi vallavolikogu esimees Niina Neglason ütles, et tema isiklikult pooldaks ühises töörühmas osalemist: "Mitte kunagi ei tohiks jääda protsessidest kõrvale, sest siis ei ole kellelgi kohustust meile aru anda. Aga kuna Kose rahval on arusaam, et töörühmas osalemine tähendaks nõusolekut karjääri tulemiseks, polnud volikogul muud valikut kui sellele vastu olla."

2008. aastal otsustas vallavolikogu jätta Kose küla elanike survel valla arengukava täiendustes mainimata võimaliku Kose põlevkivikarjääri rajamise.

Valla üldplaneeringus on see ala ikkagi mäetööstusalana märgitud.

"Valla planeeringutes on see mäetööstusala juba 1964. aastast alates − see on riigi määratletud ja niisama lihtsalt seda sealt välja võtta ei saa. Võime küll algatada üldplaneeringu muutmise, ent mäetööstusala sihtostarbe muutmiseks on vaja maa-ameti ja keskkonnaministeeriumi nõusolekut, mida me üsna kindlasti ei saaks."

Ministeeriumide otsustada

Eesti Energia Kaevanduste juhatuse liige Veljo Aleksandrov polnud eile lõunaks veel vallavolikogu otsusest kuulnud.

"Kui ka volikogu ei taha iseennast selles töögrupis näha, siis külaelanikega ei keela meil keegi suhelda," ütles ta. "Uuringute ja keskkonnamõjude hindamisega läheme ikka edasi − see ei tähenda ju nagunii veel seda, et seal üldse kaevandama hakatakse. Valla vastuseis muudab asjad meile ebamäärasemaks. Keerulisemaks otseselt mitte, kuigi kindlasti oleks dialoogis vallaga lihtsam tegutseda."

Aleksandrov ütles, et kui volikogu on karjäärile selgelt vastu, siis otsustab keskkonnaministeerium, mis edasi saab − üks võimalus on anda karjääri rajamine valitsuse otsustada.

Osa karjääri alla kavandatavast maast kuulub kaitseministeeriumile. Kui suur osa täpselt ja kui palju lasub seal kaevandamiseks planeeritud 2,8 miljonist põlevkivitonnist, ei osanud Veljo Aleksandrov peast öelda.

"Oleme kaitseministeeriumiga selle maa teemat arutanud, aga lõplikku vastust veel ei ole," ütles ta.

Küsimusele, kas kavandatav karjääriala tasuks kaevandamist ka siis, kui kaitseministeerium pole nõus oma maad loovutama, vastas Aleksandrov, et ei spekuleeri neil teemadel.

Kaitseministeeriumist ei õnnestunud eile maad puudutavatele küsimustele vastust saada.