3. oktoober 2015, 21:58
Selisoo loodusala võetakse kaitse alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üleeile kiitis vabariigi valitsus heaks Selisoo kaitseala moodustamise, et tagada Natura loodusala riiklik kaitse; ala alla jääv põlevkivivaru on kuulutatud passiivseks.
Selisoo kaitseala loomisel on nii pikk ajalugu, et Mäetaguse vallavolikogu esimees Veljo Kingsep selle algust enam ei mäletagi.
"Eesti Energia tahtis kaevandamisega Selisoo alla edasi liikuda, aga seal on selline looduslik ala, mida tuleks säilitada," rääkis ta. "Omal ajal sai sinna RMK[riigimetsa majandamise keskus − toim.] matkaradagi tehtud selle eesmärgiga, et sealset loodust väärtustada."
Aastatel 2001-2005 Mäetaguse vallas keskkonnanõuniku ametis olnud Aivar Lääne meenutas, et tollal arutleti selle üle, kas soo alt kaevandamine kuivendab raba ära või mitte.
"Kaevandaja tõi küll näiteid kaevandamise järel püsima jäänud järvedest ja väideti, et soo all peaks olema − ja kaevanduse kohale jääma − vettpidav saviekraan, aga kuna selle ekraani olemasolu nii suurel alal pole võimalik hinnata, polnud need argumendid looduskaitsjatele piisavad. Lähtuti põhimõttest, et kui mõju puudumises ei saa täiesti kindel olla, ei tohi seal kaevandamist lubada," rääkis Lääne.
Soo servaalade kuivemaks jäämises süüdistas kohalik rahvas juba toona lähemale jõudnud kaevandust. Lääne ütles, et koostöös RMK ja keskkonnaametiga jäeti Selisoo ümber osa kuivenduskraavegi puhastamata, et vähendada pinnavee võimalikku äravoolu.
Majandustegevusel kriips peal
Vabariigi valitsus andis määruse Selisoo looduskaitseala kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja kohta juba 2013. aasta suvel. Toona polnud veel otsustatud, kas tunnistada Selisoo-alused põlevkivivarud passiivseks või jätta aktiivseks lisatingimustega.
"Määruse jõustumiseni ongi nii palju aega kulunud kaevandamisloa muutmise tõttu − põlevkivi aktiivne varu tuli passiivseks tunnistada," ütles keskkonnaameti Viru regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Maret Vildak. Alles nüüd on kaitseala loomise menetlus jõudnud viimasesse etappi.
Põlevkivivaru passiivseks tunnistamist tuleb tema sõnul väga harva ette. "Enamasti me enam uusi kaitsealasid ei moodusta, vahel harva mõnda natuke laiendame, peamiselt karmistame kaitsekorda, kui selleks vajadus on. Seega on Selisoo kui uue kaitseala loomine üpris haruldane. Tõsi, Natura loodusala on seal olnud 2004. aastast, aga riiklikku kaitset sellel alal seni ei olnud."
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete nõuniku Kadri Masingu sõnul võetakse Eesti vanemate soode hulka kuuluv Selisoo kaitse alla eesmärgiga tagada loodusdirektiivi I lisas nimetatud soo- ja metsaelupaikade, huumustoiteliste järvede ning kaitsealuste linnuliikide kaitse. Lisaks metsisele kaitstakse seal pesitsevaid teisi linnuliike, nagu sarvikpütt, rüüt, mudatilder, sookurg, teder, rabapüü, heletilder ja väikekoovitaja.
Kaitseala kogupindala on 1443,6 ha, see asub täielikult riigimaal ja koosneb kahest (Mõtuse ja Kõrve) sihtkaitsevööndist. Inimesed tohivad kaitsealal viibida ning marju ja seeni korjata, välja arvatud Mõtuse sihtkaitsevööndis metsise mängu- ja pesitsusajal 1. veebruarist 30. juunini väljaspool Selisoo õpperada.
Majandustegevus ja loodusvarade kasutamine on kaitsealal keelatud.
Põlevkivi ei asendata
Ministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma ütles, et looduskaitseala alla jääv põlevkivivaru on kuulutatud passiivseks, kuna selle kasutamine ei ole keskkonnakaitseliselt võimalik: "Eri uuringud on näidanud, et kaevandamisel ei ole välistatud kaitseala eesmärgiks olevate väärtuste säilimist ohustavad olulised mõjud."
Kaitseala moodustamisega väheneb ASi Eesti Energia Kaevandused mäeeraldise pindala 253 ha võrra. Passiivseks hinnati 8,5 miljonit tonni põlevkivivaru.
Eesti Energia meediasuhete juhi Kaarel Kuuse sõnul tähendab Selisoo looduskaitseala moodustamine ettevõtte jaoks mäetööde ümberkorraldamist.
"Kehtiva mäetööde plaani kohaselt oleksime liikunud mõne aja pärast Selisoo alla. Sinna jääv 8,5 miljonit tonni põlevkivi on väga oluline kogus. Võrdluseks võib tuua, et näiteks Enefit280 õlitehas tarbib aastas üle 2,2 miljoni tonni põlevkivi," ütles Kuusk.
Kaitseala kaitse-eeskirja avalikustamise käigus tegi Eesti Energia keskkonnaministeeriumile ettepaneku kaaluda võimalust asendada Eesti Energia Kaevandustele Selisoo alla jääv aktiivne põlevkivi tarbevaru võimalusega kaevandada selles mahus põlevkivi Estonia kaevandusega piirneval maa-alal väljast edela suunas. Ettepanekust kaugemale asi ei jõudnud.
"Kehtiv maapõueseadus ei paku võimalust taotleda asendamist," tõdes Kaarel Kuusk. "Kui aga tulevikus pärast kaeveloa väljastamist kehtestatakse uued piirangud, siis tuleks piirangute alla jääv põlevkivikogus Eesti Energia hinnangul asendada, kuna oleme enda tootmises ja plaanides sellega arvestanud."