Purtse sadam meelitab avastama Soome lahe idaosa

Purtse jahisadam läks eile talveunne, et kevadel alustada esimest täishooaega. Foto: Matti Kämärä

Ehkki Purtse jahisadama esimene navigatsioonihooaeg pidi algama alles järgmisel aastal, käisid esimesed alused uut sadamat uudistamas juba siis, kui kopad alles akvatooriumi süvendasid. 

Purtse sadama ehitustööd algasid selle aasta 9. märtsil ning ehkki EASi toel ehitatava sadama projekti lõpptähtaeg ja esialgne valmimisaeg oli 31. oktoobril, lõppesid tööd juba juulikuus ning sellest ajast peale on oma kodu samas leidnud neli alust ja külalisi on käinud kaks korda sama palju.

Ladus koostöö

EAS toetas eelmisel aastal väikesadamate arendamist 2,4 miljoni euroga, millest 150 000 eurot läks Purtse jahisadama ehitamiseks. Kui sadamat arendanud OÜ Trogar pidi sellele omalt poolt lisama ligikaudu 65 000 eurot, siis tegelikult tuli investeerida oluliselt rohkem. "Juba ainuüksi projekteerimistööd, mis peavad olema väga põhjalikud ning mida teevad vaid üksikud firmad, on väga kallid," tunnistas OÜ Trogar juhatuse liige Hannes Prits.

Ehkki kiire valmimise tõttu oleks võinud eeldada, et sadamaehitus liiga keeruline ei ole, tunnistas Prits, et lood olid hoopis vastupidi − kui sel ajal, mil akvatooriumi süvendatakse, on veeseis tavaliselt väga madal ja ilm tuuletu, siis sel aastal seisis vesi oma tavapärasel tasemel ja lisaks puhus juulikuus korralik tuul. "On suur vahe, kas sa lähed ekskavaatoriga poole- või poolteisemeetrisesse vette," tunnistas ta, et meri ehitajale, OÜ-le Elkarin elu liiga kergeks ei teinud. Küll oli ehitaja ning järelevalve koostöö sedapalju ladus ja hea ning eeltööd põhjalikud, et planeeritu läks kiiresti ja ladusalt.

Kokku on jahisadamas 14 kaikohta, millest kümme on mõeldud külalistele ja neli kohalikele. Need neli kohta olid suvel ka hõivatud, ühel neist merepäästekaater. Tulevikus võiks sadamakohtade arv olla veelgi suurem. "Näeme, et huvi kohapeal ainult kasvab. Korraldasime väikelaevajuhtide koolituse ja ootasime kümmet inimest, mis on koolitaja nõudel miinimumpiir. Kohale tuli aga 20 inimest," on Prits rõõmus, et harrastus piirkonnas levib, seda enam, et siin on mitmeid sõiduvõimalusi. Nii sobib algajatele ideaalselt sõitmiseks Aidu, kus on väga vaikne vesi ja sealt edasi juba meri.

Suursaar on avastamata maa

Pritsu sõnul on väikesadamate võrustiku loomine oluline. Ideaalis peaks sadam olema vähemalt iga 30 meremiili tagant. Purtse jahisadamast on ühelt poolt Mahu ja teiselt poolt Toila lühemagi maa tagant. Just see loobki olukorra, kus jahid ja muud alused saavad mugavalt ka Soome lahe idapoolsemat otsa avastama tulla.

Väikesadamate tarbeks teeb turundustööd MTÜ Eesti Väikesadamate Arenduskeskus, kes on Purtse jahisadamat uudistama toonud bussitäie ajakirjanikke. "Pärast seda kirjutati ehitusest Soome lehtedes ja nii olid juuli alguses, kui akvatooriumi süvendustööd alles käisid, esimesed soomlastest uudistajad kohal. Väga lahe, ajaloolistel puitjahtidel liikuv seltskond," rääkis OÜ Trogar teine juhatuse liige, Hannese vend Heigo.

Soome lahe idaosa on meremeestel pigem avastamata. "Soomes, kus ometi on korralik väikesadamate võrgustik, on see samuti probleem − ida poole millegipärast ei liiguta," tunnistas Hannes Prits. Nüüd aga, kus Venemaa on rääkinud võimalusest avalda Suursaar turistidele, peaks olukord muutuma. "See on täiesti avastamata ala ja meie sadam on sellele kõige lähemal," tõdes ta.

Arendavad edasi

Valminud sadamahoones saavad merd mööda tulnud külalised ennast pesta, lisaks saab sadamast elektrit ja ära saab anda reovett. Kohale on võimalik tellida ka suuremas koguses kütust. Kas kütusemüük õnnestub ka kohapeale tuua, pole praegu veel selge, kuid sadama huvi selle vastu on olemas.

Kevadest, kui uus navigatsioonihooaeg avatakse, saab kohapeal laenutada ka jalgratast, et sellega piirkonda uudistada. Koostööd tehakse nii Kiviõli seikluskeskuse kui Aidu veespordikeskusega.

Tulevikus peaks aga randa kerkima merelainet meenutav kohvik, mis mahutab bussitäie külalisi ja veidi veel pealegi, ning hotell, kus on 80 ööbimiskohta ja salapiirituseveost rääkiv muuseum. Just salapiirituse järgi saab kompleks endale nimeks Tulivee. Muuseumis räägitakse rannarahva ja salapiiritusega seotud lugu. Liimalas hakati salapiirituse vedamisega tegelema pärast seda, kui põlevkivitööstus hävitas lõhepüügi, millega varem leiba teeniti.

Toob Purtse kaardile 

Kas esimesena peaks kunagise Liimala ranna parkla asemele kerkima kohvik või hoopis hotell, mis hakkab asuma kahes eraldi hoones, on veel mõtlemiskoht. Mõlema rajamiseks on ettevalmistustööd niikaugel, et isegi ehitusluba on sisuliselt olemas.

Kui esialgu planeerisid Liimala küla juurtega vennad väiksemat keskust, mis oleks avatud ainult suvehooajal, siis nüüd ehitatakse kompleksi, mis peaks olema külastajatele avatud aasta ringi. "Investeeringu maht on sedapalju suur, et pole mõtet seda vaid mõneks kuuks avada," tõdes Hannes Prits.

Väikesadamate arendamine on Eestis hoos ja positiivseid näiteid teiste juurest tuua küll. "Inimesed teavad kohti sadamate järgi," tunnistas ta, lisades, et üsna populaarne on näiteks Tallinnast kaatriga Kaberneeme randa sööma sõita. See on vaid 45 minuti pikkune sõit. Sealne Resto OKO on isegi nädala sees täis broneeritud. Purtse on Tallinnast umbes nelja kaatritunni kaugusel. Nii et kui hommikul sõitma hakata, võib lõunat juba Liimala rannas süüa küll. Jahi teekond võtab aega poolteist päeva ja rohkem.