Illuka vald paneb Kurtna mõisa peahoone müüki

Oleg Kuznetsov loodab, et kinnisvarana müües õnnestub Kurtna mõisa peahoonele nüüd asjalik omanik leida. Foto: Peeter Lilleväli

Illuka vald tahab Kurtna mõisa peahoonele hooliva omaniku leida ning kogu mõisakompleksile viisaka väljanägemise anda.

Nõukogude ajal oli Kurtna mõisa peahoones Kurtna sovhoosi, hiljem sellega ühinenud Oktoobri kolhoosi kontor. Ja postkontor.

Kui kolhoos lagunes, anti kõik varad vallale üle. Mõisa peahoone samamoodi. Mõni aeg hiljem kolis majast välja ka postkontor ja nõnda see tühja kummituslossina seisma jäigi.

Viis aastat tagasi sai vald muinsuskaitseametilt toetust, mille abiga pandi hoonele uus katus peale ning ukse- ja aknaavad kinni.

"Vähemalt seitse korda oleme neid avasid kinni pannud; lauad püsisid ees paar-kolm nädalat, siis kisti ära ja viidi minema. Nüüd panime veekindla vineeri, see on püsinud. Eks sellepärast ka, et signalisatsioon on peal ja maja valve all," rääkis Illuka vallavanem Oleg Kuznetsov.

Juba mitmes katse müüa  

Oktoobris otsustas vallavolikogu mõisa peahoone müüki panna.

"Oleme seda varem ka mõnel korral müüa üritanud, vallasvarana. Huvilisi isegi oli, aga kui saadi teada, et tegemist on muinsuskaitseobjektiga, mille kordategemisele on erinõuded, kadus huvi ära," meenutas Kuznetsov.

Ühed huvilised olid soomlased, kel oli mõte hoonesse Soome pensionäridele midagi toetatud elamise laadset rajada. Koht on ju ilus, park kohe kõrval ja seal on isegi tiigid, mida saaks korda teha.

Nüüd on peahoonel kinnistu ja hindamise järgi saab seda müüki pannes alghinnaks panna 11 000 eurot.

"Ega siin maja ümber maad palju ole − see asfaltplats ainult," ütles Kuznetsov.

Kohe peahoone taga on eraldi kinnistuna mõisa kelder − see on ka valla oma, konserveeritud ja ootab head ideed −, mille võiks ju näiteks ka peahoonega seotult kasutusele võtta.

Vallavanema sõnul pole valla jaoks vahet, mida peahoone tulevane omanik sinna hoonesse teha kavatseb.

"Meile on oluline, et oleks hea omanik. Vallale käib üle jõu Illuka mõisa kõrval veel üht mõisat ülal pidada."

Nõuded olenevad eesmärgist 

Muinsuskaitseameti jaoks pole samuti vahet, mis sinna majja tuleb.

"Teha võib kõike − aga meiega kooskõlastatult," ütles ameti Ida-Virumaa vaneminspektor Kalle Merilai. "Kõigepealt tuleb koostada muinsuskaitse eritingimused, arvestades ka seda, milline funktsioon hoonel saab olema, seejärel teha uuringud ja projekt."

Rekonstrueerida tuleb hoone võimalikult sellisena (ja samasuguseid ehitusmaterjale kasutades), nagu see algselt oli. Mida korduvalt ümber ehitatud hoone puhul just algseks võtta, on otsustamise küsimus.

"Vald on mõisa peahoonele hea omanik olnud," tunnustas Merilai. "Hoone on rahuldavas seisukorras, mõned praod seintes pole minu hinnangul midagi väga hullu, aga seda peab täpsemalt uurima − nagu kogu hoone seisukorda, enne kui projektini jõuda."

Kogu kompleks korda teha

Mõisakompleksi osa on ka park, mida Illuka vald munitsipaalomandisse taotleb ja seejärel korda teha kavatseb. Muu hulgas ka kaks pargi osaks olevat samuti mälestisena kaitse all olevat kivisilda.

Mõisa valitsejamaja tegi vald juba viis aastat tagasi põhjalikult korda, õieti ehitas pärast põlengut uuesti üles. Seal on nüüd küla seltsimaja ja raamatukogu. Tuuleveski kohta on algatatud selle peremehetuks tunnistamine ja valla omandusse võtmine, viinaait on eraomanduses.

Ühe inimese eraomanduses on ka kaks 19. sajandist pärit karjalauta ja tall-tõllakuur, mis näevad kogu mõisakompleksis kõige õnnetumad välja.

"Mõni aeg tagasi tegime talle ettekirjutuse hoiatuse, aga tähtaja möödudes ei saanud teda kätte; hiljem pakkus ta neid hooneid riigile. Minu teada pakkus vallale ka ja praegu vist käivadki hinna üle läbirääkimised. Kui need kusagile välja ei jõua, teeme omanikule ettekirjutuse koos sunnirahaga," rääkis Kalle Merilai.

Oleg Kuznetsov ütles, et need kolm hoonet rikuvad praegu üldpilti ja tuleks korda teha: "Katused maha võtta ja müürid konserveerida, las siis seisavad varemetena, on ikka ilusamad kui praegu."