Seakatk pole kusagile kadunud

Metssigade pidamise lõpetasid siinsed üksikud kasvatajad üsna varsti pärast katku Eestisse jõudmist, nüüdseks on seapidamise lõpetanud ka suurem osa väiksemaid koduseapidajaid. Foto: Matti Kämärä

See, et sigade Aafrika katkust viimasel ajal vähem räägitakse, ei tähenda, et taud taandumise märke näitaks: Ida-Virumaal on oktoobrist saati katk diagnoositud neljal kütitud ja kuuel surnuna leitud metsseal.

Novembri alguses leiti Lohusuus kaks surnud metssiga ning Eesti kaardile tekkis taudistunud ala järjekorranumbriga 23.

Kohalikud jahimehed arutasid isekeskis, et taud võib olla nende maile jõudnud Torma prügilast, kuhu maeti katkust tabatud Puurmani seafarmis tapetud sead. Lohusuu jahtkonna piirini on sealt vaid mõni kilomeeter maad.

Detsembri alguspäevil sai katkudiagnoos kinnituse veel neljal samast kandist leitud metsseal, lisaks ühel kütitud seal.

"Kaks neist leitud sigadest olid tegelikult Avinurme jahtkonna maadel, aga piirkond on sama, jah," ütles Lohusuu jahtkonna esimees Tarmo Tomson. "See, kes püssi ette jäi, tuli otse Torma poolt, Mustvee jahtkonna maadelt."

Lohusuu jahimehed arvavad endiselt, et nende maile tuli katk Tormast.

Ida-Virumaa veterinaarkeskuse juhataja Helgi Tepper seda arvamust ei kinnita: "Seda, kust katk tuli, ei saagi keegi kinnitada; kui üks surnud siga juba leiti, siis on ainult aja küsimus, millal ülejäänud kari leitakse."

Tomsoni sõnul on leitud sead ilmselgelt ühest karjast  ja ühest pesakonnast − leiukohad on viiesaja meetri raadiuses.

Surnud sead üksnes Lohusuus

Seda kinnitab Tepper küll, et välja arvatud Lohusuu kandi taudistunud ala, käitub seakatk mujal Ida-Virumaal − Lüganuse ja Toila kandis − teistmoodi kui mujal Eestis. Surnud sigu sealt peaaegu  ei leitagi, katk diagnoositakse kütitud sigadel. Ja nende verest leitakse mitte viirust, vaid antikehi.

Millest selline erinevus tingitud on, ei oska keegi öelda.

"Pole vahet, kas viirus või antikehad − katk on katk ja korjused tuleb jäätmetehasesse saata või matta nii ühel kui teisel juhul," ütles Tepper.

Veterinaar- ja toiduameti andmetel on Ida-Virumaal tänavu maetud 23 katkudiagnoosi saanud metssiga.

"Positiivse diagnoosi saanud metssigade arv on kasvanud," ütles Helgi Tepper. "Ma ei arva, et see suurema küttimisega seotud on − detsembrikuuni oli põhirõhk ju põdrajahil. Ega katk kusagile kadunud ole, see aina levib."

Saartele pole katk seni veel jõudnud;  Mandri-Eestis on katkust puutumata üksnes Harju- ja Läänemaa.

Virumaal matmispaika pole

Seafarmidele mõeldes on viimasel ajal tõesti rahulikum aeg olnud, ent kindlasti ei anna see põhjust valvsust minetada.

Kas rangete meetmete ja karmi kontrolli tõttu, katkuhirmus või mõnel muul põhjusel on suurem osa Ida-Virumaa väikestest seapidajatest tegevuse lõpetanud. Mullu sügisel, kui seakatk Ida-Virumaa metssigadeni jõudis, oli meie maakonnas lisaks kahele suuremale seakasvatajale − OÜ Sigwar ja MTÜ Ontika Talu − 30 väiksemat seapidajat.  Augusti lõpuks oli neid 14 ja praeguseks on alles jäänud kuus.

"Bioohutuse ja muid meetmeid tuleb kõigil igal juhul täie tõsidusega rakendada," toonitas Tepper. "Ja kui keegi  otsustab seapidamist alustada, peab ta algusest peale kõiki neid meetmeid rakendama. Loomulikult tuleb oma loom või loomad ka PRIAs registreerida."

Veterinaar- ja toiduameti käskkirja kohaselt on Eesti kaheksas maakonnas 25 kohta, kuhu katku leviku korral hukatavaid kodusigu matta saab.

Ida- ega ka Lääne-Virumaad nende kaheksa maakonna seas ei ole.

"Meil pole selleks sobivat kohta," ütles Helgi Tepper. "Kui peaks tekkima vajadus matta, siis pöördume riikliku loomatauditõrjekomisjoni poole ning nende vahendusel leitakse koht teises maakonnas. Esimene valik on muidugi põletamine, seda mitte üksnes meil, vaid ka igal pool mujal."

Seajahi muudatusi tuleb veel oodata

Sigade Aafrika katku tõrjumise tarvis tehtud jahiseaduse muudatused jõustusid 11. detsembril, kuid küttidele antud uute võimaluste kasutamine seisab keskkonnaameti taga, kus valmistatakse ette muudatuste rakendamise käskkirja.

Ameti pressiesindaja sõnul edastatakse käskkirja eelnõu peatselt tagasiside saamiseks  veterinaar- ja toiduametile, keskkonnaagentuurile, keskkonnainspektsioonile ning jahimeeste seltsile. Pärast ettepanekute analüüsimist väljastatakse käskkiri hiljemalt jaanuaris.

Muudatuste kohaselt tohiks sigu küttida seisva mootoriga sõidukist või sõidukit selleks muul viisil kasutades, samuti kunstliku valgusallika abil, kuid neid võimalusi ei saa ilma keskkonnaameti käskkirjata kasutama hakata, sest ajavahemiku, millal neid viise tohib metsseajahil kasutada, määrab amet.